/nginx/o/2015/03/24/3898557t1h8ccd.jpg)
Kuigi tuberkuloosilevikus ja -ravis on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne areng paremuse suunas, on see endiselt üks enam ohvreid nõudev nakkus maailmas.
Tervise Arengu Instituudis arutleti, kuidas lõpetada tuberkuloosiepideemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Terviseorganisatsioon on võtnud eesmärgiks kaotada tuberkuloosiepideemia 2035. aastaks kogu maailmast. Kas tuberkuloosivaba Eesti on unistus või saavutatav eesmärk, arutati täna rahvusvahelisel tuberkuloosipäeval ka Tervise Arengu Instituudis.
Euroopas registreeriti 2013. aastal ligi 65 000 tuberkuloosi haigusjuhtu. Eesti tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul on registreeritud tuberkuloosijuhtude arv Eestis olnud alates 2000. aastast languses ning vähenenud 812 juhult 246 juhuni eelmisel aastal. „Kuid tuberkuloosihaigete arv 100 000 inimese kohta on meil siiski üle kahe korra kõrgem kui Põhjamaades,“ lausus Viiklepp.
Ta lisas, et Eesti tuberkuloosiepideemia omapära on üks kõrgemaid ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude (M/XDR-TB) osakaale Euroopa Liidus ning Eesti on kuulutatud ravimresistentse tuberkuloosi ohumaaks. „Igal viiendal ja üle poolte varem ravi saanud tuberkuloosihaigetest on ravimresistentsed tuberkuloosivormid.“
Eestis on ka suur kaksikdiagnoosiga ehk HIV-positiivsete tuberkuloosihaigete osakaal. Aastatel 2007–2014 oli HIV-viiruse kandjaid tuberkuloosihaigete seas 9–15,6 protsenti.
Viiklepa sõnul tuleb Eesti tuberkuloosivabaks muutmisel jätkata seniste tegevustega, kuid lisaks patsientide terviseprobleemi lahendamisele tuleb senisest tõhusamalt lahendada ka sotsiaalseid probleeme ning tuua ühte kohta erinevate murede lahendamise abi.
„Järgmiste aastate eesmärk on avastada tuberkuloosijuhud võimalikult vara, välja selgitada tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimesed ja panna paika, kuidas hakkab toimima nende tervisekontrolli kutsumine,“ lisas Viiklepp.
Eesti tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul on tuberkuloos õhu teel leviv piisk-nakkushaigus ning üks nakkuslik kopsutuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10–15 inimest. Eelkõige on ohustatud haige perekond, töökaaslased, tutvusringkond.
Maailma Terviseorganisatsiooni prognoosi kohaselt langeb tuberkuloosi haigestumine praegu kaks protsenti aastas, kuid olemasolevaid teenuseid optimeerides oleks võimalik viia langus 10 protsendile aastas.