Kõigepealt peaks endale selgeks tegema, mis on elus määrava tähtsusega. „Määrav peaks olema see, et veri käib korralikult ringi. Selleks on vaja korras veresoonkonda. Teatud hulk veresooni lähevad treenimisega laiemaks. Organism tuleb üles äratada, laguained organismist välja juhtida ja toitained sisse tuua,“ teeb treener asja piltlikult selgeks. „Praegusel istuval ajal inimene lihtsalt peab rohkem liikuma.“
Leonhard Soom soovitab vastupidavuse arendamiseks tegelda kepikõnni, suusatamise, ujumise või jalgrattasõiduga, kuid mitte ainult...
Jõuharjutused on keha tugevdavad ja immuunsüsteemi turgutavad. Jõuharjutus on ka see, kui inimene ärkab hommikul üles, paneb jalad sohva alla ning treenib lamades istuli tõusmisega kõhulihaseid või kõnnib trepist üles ja teeb samal ajal ka paar kükki. Teisisõnu on alustamiseks kõige paremad harjutused omaenda keharaskusega. Edasi võiksid tulla lihtsamad trenažöörid ja pikemad harjutuste seeriad,“ õpetab ta.
„Kordusharjutuste tegemine on paratamatult monotoonne tegevus. Väga hea oleks vanemal inimesel kuuluda kuhugi gruppi. Vanemaealistele naistele soovitan ma võimlemist või vesiaeroobikat, mis annab juurde koordinatsiooni ja lihasplastikat. Kui sellest on vähe, tuleks minna jõusaali või katsetada erinevate aeroobikastiilidega. Mehed sinna muidugi ei kipu, kuid nemadki peaksid katsetama harjutustega, mis jõudu nõuavad.“
Harjutust tuleb teha nii kaua, kuni inimene tunneb end väsinuna. Soomi sõnul ei tasu harjutuste puhul ühtki numbrilist näitajat treenijale ette seada, sest inimesed ja nende vastupidavus on väga erinevad. Treeningkoorumust tuleks tõsta samm-sammult. Ja inimese mõõdupuu on tema enda väsimustunne.