Viimasel ajal on popmuusika vanuseline piir järjest vähem tähtis: kahekümneaastased elavad kaasa 80aastase Leonard Coheni ja 74 eluaasta künnisel oleva Bob Dylani loomingule. Mõlemad mehed andsid hiljuti välja uue heliplaadi, mis tõusid edetabelis kõrgele ja said kriitikutelt omajagu pai. Mitte kaua aega tagasi tundus ligi 30aastane rokitäheks juba lootusetult vana olevat. Enamasti on noorel inimesel käredam ja jõulisem muusikamaitse, vanemaks saades aga muudavad paljud meelt ja hakkavad nautima rahulikumat stiili. Mille järgi kujuneb ja millest oleneb inimese muusikamaitse? On inimesi, kes muudavad oma muusikaeelistusi vastavalt vanusele pidevalt. Aga on ka neid, kes jäävad oma muusika juurde algusest lõpuni. Miks on nii, et mõni armastab tõsist muusikat, aga kuulab meeleldi ka estraadi? Kas kõik seeniorid kuulavad Elmari raadiot või naudivad ka rokki ja džässi? Millist muusikat kuulavad tänapäeva noored, saab lugeda värskest 60+ märtsinumbrist. Vaata ka allpool olevat videot.
Muusikamaitse, kõhuvalu ja kiudained
Kahe sõnaga kirjeldatud kaebusega „kõht valutab” astub perearsti kabinetti palju patsiente, neist mõnigi lahkub peale uuringuid kas haavandtõve või gastriidi diagnoosiga. Värskes ajakirjanumbris kirjutame, milliseid erinevaid tõsiseid hädasid peidab endas näiliselt lihtne kõhuvalu. Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Vadim Brjalin kirjeldab erinevaid sümptomeid, mis ühele või teisele diagnoosile viitavad. Ajakirjast saab ka teada, milliseid uuringuid õige diagnoosi määramiseks läbi viiakse ja millist kiiret abi saab apteegist.
Pensionär Hans Roosipuu kaebas perearstile rinnus valu. Südamearst saatis ta niinimetatud „mõõka neelama“ ja uuringutulemusena avastati suured maohaavad. Vaata artikli lõpus olevast videost, mis edasi sai.
Aprillikuus terendab taas pensionitõus. Selgub, et aprillikuise pensionitõusu haukab endale vanadekodu kergitatav kohamaks. Paljudes hooldekodudes tõusis tasu ka eelmise aasta aprillis, aga on pansionaate, kes seekord maksu ei tõsta ja neidki, kus kohamaks pole aastaid tõusnud. Miks paljud Eesti hooldekodud kohamaksu tõstavad, saate lugeda märtsikuu ajakirjanumbrist.
Märtsikuu ajakiri 60+ alustab doktor Haldja lugudega. Doktor Haldja Kääri elas Tartus Tähtvere pargi ääres. Ta oli aastatel 1952–1977 Tartu Lastehaigla peaarst. Kui Haldja oli juba pensionil, jätkas ta väikest viisi ikka oma tohtriametit. Dr Haldja oli valmis tõttama ükskõik mis ajal oma patsiendi juurde, olgu või öösel. Lood on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi. Need on lood meie oma eluümbrusest, lastega ette tulevatest juhtumitest ja elutargast lastearstist Haldjast, kes aitab alati. Reaalsusest põimitud ilukirjanduslike sugemetega jutud ilmuvad alates märtsikuust igas ajakirjas terve aasta jooksul. Laste vanemad ja vanavanemad saavad lugeda juhtumistest, mis lapsed hädiseks teevad, haigustest, mis ikka tabada võivad ja sellest, kuidas neid ära tunda. Esimeses loos tuleb juttu õietolmuallergiast.
Päike käib juba kõrgemalt, õhus on tunda kerget kevadetunnet ja kergemana soovime ka ise kevadele vastu minna. Millised probleemid ja haigused võivad olla lisakilode taga ja kuidas apteeker meid aidata saab, kirjutab märtsikuu ajakirjas 60+ Benu Viru Platsi Apteegi proviisor Sille Krüger.
Toitumisteadlane Mai Maser võtab märtsikuu 60+ numbris vaatluse alla nii süsivesikud kui kuidained. Ta kirjutab olulistest kiudainetest, nii teraviljadest kui ka aedviljast saadavatest kiudainetest. Samas on kiudained ka süsivesikud, mis annavad vähem energiat. Millistes toitudes neid leidub ja kuidas kiudained ja süsivesikud meid toitumisel aitavad, saate lugeda värskest ajakirjanumbrist.
Aprillikuu esimene reede on suur reede. Ees ootavad kevadpühad ja värvitud munad. 60+ märtsikuu ajakirja kööginurk võtabki ette linnuliha ja kanamunad. Saame vastused küsimusele, kas pruuni koorega muna on parem kui valge, mida muna sisaldab ja miks peaksime sööma linnulihatoite. Kokaraamatute autor Sille Varblane jagab ka retsepte.
Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus saab vastused 60+ lugeja, kes tahtis teada, mida teha, et helkur ära ei kaoks ja kuidas kootud mütsi silmile vajumist vältida. Nagu alati leiab lugeja ajakirjast ka suure ristsõna.
Kellele ei tule 60+ maakonnalehega postkasti või kes pole ajakirja endale veel tellida jõudnud, saab selle osta hinnaga 2,50 suurematest kauplusekettidest (A&O, Comarket, Konsum, Maksimarket, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Säästumarket, Stockmann), R-kioski müügikohtadest, Statoili tanklatest ja muudest ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti.
Tellimishind on praegu veel aastaks 17 eurot 12 numbri eest. Kuu kaupa tellides on kokkuhoid 7 eurot ja poest ostmisega võrreldes lausa 13 eurot.
Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!