Saada vihje

Vähiravifond toetab 74aastast tuntud kirjandustegelast võitluses soolevähiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: 60+
Copy
Vähiravifond «Kingitud elu»
Vähiravifond «Kingitud elu» Foto: www.kingitudelu.ee

Vähiravifondi „Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada Võrumaalt pärit 74aastast vanaprouat ligi 7500 euroga, aidates tal soetada vähiravimit Stivarga (regorafeniib).

Abi saanud proua on üsna tuntud ja staažikas Eesti kirjandustegelane. Ta tervitab ja tänab kõiki annetajaid ning ütleb, et sai lootuse tagasi. „Kinkida lootust, kus see on kadunud – see ongi meie üks soovidest,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Tunneme rõõmu, et saame järjekordset patsienti aidata, soovime talle tugevat tervist ja veel palju ilusaid elupäevi. Loomulikult on põhjust taas südamest tänada ka kõiki fondi annetajaid.”

Tegemist on vastuolulise ravimiga. Haigekassa seda ei kompenseeri ning veel aasta tagasi polnud seda neilt ka taotletud. Kui ravimifirma Bayer lõpuks vastava taotluse esitas, hindasid seda nii Haigekassa kui ka Ravimiamet. Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe sõnul tuvastati hindamiste tulemusena väga tagasihoidlik ravitulemus: Stivargaga pikenes patsientide elu keskmiselt pooleteise kuu võrra (võrreldes platseeboga) ja suhteliselt suur osa rohu manustajatest sai veel samal ajal kõrvaltoimeid. Tänaseks on Bayer ka ravimi kompenseerimise taotluse tagasi võtnud.

Samas ütleb vähiravifondi „Kingitud elu” nõukogu liige, onkoloog Peeter Padrik, et osa patsiente saab Stivargaga oluliselt parema ravitulemuse kui poolteist kuud, raviefekti on raske ette ennustada. Ravim on Euroopa ravimiameti poolt soolevähi näidustusel ametlikult registreeritud ja rahvusvahelistes ravijuhistes soovitatud.

„Igal patsiendil on niiöelda oma vähk, mis käitub ja reageerib erinevatele ravimitele erinevalt,“ lisas fondi nõukogu liige, onkoloog Hele Everaus. „Pikendatud elupäevadest võivad saada kuud ja ka aastad. Kui me ei püüa kasutada uusi ravivõimalusi, ei saavuta me ka kunagi edu.“

Tagasi üles