Hammaste ravi üle otsustab patsient

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne Foto: Erakogu

Hambad on meie elus väga tähtsal kohal. Isegi kui ­hambaarstitooli ­istumine ­tundub sama hirmus kui ­piinapingile minek, tasub arstile minna pigem varem kui hiljem, sest nii säästame tervist ja ­rahakotti ­rohkem kui ­viimases hädas arsti külastades.

Eakamad inimesed peaksid hambaarsti juures kontrollis käima vähemalt korra aastas. Kui hambad on probleemsemad, lausa kaks korda. „Mida kauem on arstile minekuga venitatud, seda keerulisem on meil patsienti aidata ja tagada, et protsess oleks võimalikult valutu,” selgitab hambaarst Kaire Praats, kes võtab patsiente vastu Paides ja Koeru Hambaravi kabinetis.

Vanemas eas hakkavad tahes-tahtmata hambad lagunema. Kuigi Praats näeb täiesti tervete hammastega 60–70aastaseid patsiente üliharva, ei kehti siiski reegel, et mida vanem, seda katkisemad hambad.

Arvatakse, et head hambaid tulevad geenidest, kuid hambaarstid lükkavad selle väite ümber. Kõik sõltub siiski heast hügieenist, toitumisharjumustest ning organismi üldisest tervisest. „Kahjulike eluviiside mõju avaldub aastakümnete pärast. Siis võibki 60. eluaastates probleeme tekkida,” räägib Praats.

Märksõnad

Tagasi üles