Kiilanemisega ei pea leppima

Juuste tihedus ja koostis ­muutuvad koos vanusega. Vaid kolmandik meestest võivad 60. eluaasta piiri ületades ­nooruspõlve juuksetihedusega uhkustada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Miks mõni saab elu lõpuni uhkustada juukse­pahmakaga, mis vananedes heal juhul vaid hõbedase värvi omandab, kuid teine peab juba veerandsajandi ­künnist ­ületades ­järjest ­väljalangevate juuste pärast ­muretsema?

Spetsialistid kinnitavad, et karvakadu ehk alopeetsia ükskõik milliselt kehaosalt ja mistahes põhjusel on sage probleem.

Pealae kiilanemise peatamiseks ja ennetamiseks on apteegi käsimüügis rohkelt erinevaid looduslikke preparaate, aga ka vitamiine. Minoksidiililahus ja -šampoon, orgaanilist mereproteiini sisaldavad tabletid ja šampoon – need on vaid väike loetelu apteegis leitavast.

Paides Vee tänava apteeki juhatav proviisor Kai Kimmel lisab, et väga palju on erinevaid vitamiine, imetavad emad on aga juuste väljalangemise korral abi saanud vaalaplatsenta preparaatidest. „Ka riitsinus- ja takjaõli toidavad peanahka ja muudavad juuksed tugevamaks,” vahendab Kimmel klientide kogemusi. Samuti on saanud proviisorid head tagasisidet vedela räni kasutamise kohta.

Apteegi käsimüügis olevaid juukse­toonikume ja mikroelementidega kompleksvitamiine julgustab kasutama ka Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja dr Margus Punab.

Ta rõhutab, et meestearstid tegelevad vaid hormonaalse kiilaspäisusega, mis meestel moodustab ülekaaluka osa kõigist kiilaspäisuse juhtudest. Kiilaspäisuse uuring maksab Tartu Ülikooli Kliinikumis koos arsti visiidiga 75 eurot.

„Kiilaspäisuse murega vastuvõtule pöördunud meeste hulk on aasta-aastalt kasvanud,” kinnitab dr Punab. Tema sõnul jõuavad mehed arsti jutule enamasti siis, kui teavad, et olukorda saab parandada, ja kui sõber või töökaaslane on raviga hea tulemuse saanud. „Minu esimene soovitus on alati oma kehalise eripäraga leppida. Enamik kiilaspäisusele kalduvatest meestest saab oma eluga suurepäraselt ka ilma ravita hakkama,” märgib Punab.

KAS TEADSID, ET...

… juuksekarv võib sisaldada kuni 14 keemilist elementi, isegi kulda!

... juuksed säilitavad infot kõige kohta, mida on kunagi inimese veres leidunud, näiteks ravimid, narkootikumid, mineraalid, vitamiinid jne.

... juuksed on levinud asitõend ja DNA allikas kuriteopaigas. Ainus asi, mida ei saa juuksekarva kaudu kindlaks määrata, on inimese sugu.

... asiaatide juuksed kasvavad kõige kiiremini ning on kõige vastupidavamad. Afrojuuksed on nõrgemad kui europiidsed juuksed ning kasvavad aeglasemalt.

... juuksed kasvavad kiiremini suvel, magamise ajal ja vanuses 16–24 elu­aastat.

... juuksekarv on marrasknaha elutu jätk, mis koosneb peamiselt proteiinist nimega keratiin. Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas ja saab juuksekasvuks vajalikud ained peanahast karvasibula all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Kui juuksekarv karvanääpsust eraldub, on ta surnud ja seda ei saa asendada.

... aminohapete sisalduse vähenemine juustes avaldab otsest mõju nende struktuurile, väljanägemisele ja keemilisele koostisele: juuksed muutuvad tuhmiks, paindumatuks ja hapraks.

Allikas: www.salon24.eu, derma.ee