Lugeja arvab

Postkast Foto: Elmo Riig / Sakala

Uue aasta number oli seekord väga asjaliku teemaga. Kuidas olla pensionär. Olen ise ka juba ligi kaks aastat pensionil ja võin rahuliku südamega öelda: ei midagi hullu. Enne pensionile jäämist olin töötu ja tööbüroos käimine rikkus mitmed korrad tuju, kuni sain endale väga mõistva ja arusaaja konsultandi, kes saatis mu lilleseade- ja arvutikursustele. Oleksingi lillepoes tööd saanud, aga äge artriit paremas käes pani mu plaanidele veto peale. Siis oli mul võimalus olla paar kuud abikaasa ülalpeetav ja lõpuks jäin eelpensionile. Korraga tekkis vaba aega ning ma ei pidanud muretsema sissetuleku puudumise pärast. Ka tervis paranes ning nüüd tunnen ennast täieliku koduperenaisena. Leidsin üles oma unustatud hobi, käsitöö, mida naudin. Samuti kirjutan arvutiga lastejutukesi ja loen.

Aga tegelikult tahtsin kirjutada teemal, kus meie mehed siis on. Lihtne vastus – kodus. Ja põhjus, miks nad eriti välja ei kipu, pole mitte mugavus, vaid see, et nende jaoks pole väljas suurt midagi teha. Koos naistega nad ringidesse minna ei taha, sest tihti on neil seal igav ja naiste omavahelist loba pole neil ka mingit huvi kuulata. Naised peaksidki oma mehi rohkem hoidma, mitte näägutama ja tänitama nende kallal. Nii kodus kui ka igal pool mujal. Selle asemel et tänitada, et mis sa istud seal diivanil oma õllepudeliga, võiks ju küsida: „Kallis, kas sa tahaksid mulle kööki, aeda, kuuri appi tulla?” Ma ei usu, et sellise lahke jutu peale mehed ei reageeri. Aga visata mehele või elukaaslasele pidevalt nina peale, et ta midagi teha ei viitsi, see just trotsi ja tülpimust tekitabki. Teine äärmus on hoolimatus. Mõnele sobib kaasa ainult niikaua, kuni ta raha koju toob, aga kui mees töö või tervise kaotab, siis leitakse põhjus lahku minna. Keegi ei mõtle, et mehelgi on tunded, ka tema hoolib oma perest. Mehed on ainult natukene teistsuguse maailmavaate ja mõtlemisega. Aga paljud tahavad teist inimest enda järgi vormida, laskmata tal olla tema ise. Olen olnud abielus üle 30 aasta ja tean, mis mu meest huvitab, millistest teemadest talle meeldib rääkida. Meie huvid on paljuski erinevad, aga mulle ei tuleks pähegi tema omi eirata, nagu ka temal minu omi. Inimest peab austama, mitte maha tegema. Mees vajab kodusoojust ja mõistmist. Paljud ei suuda seda anda ja nii ongi, et kõiksugu ringides ja üritustel osalevad ainult naised, mehed kas ei taha minna või polegi neid minemas.

Anne Rebane,
Tallinn

Hinge hakkas Tiina Tambaumi kirjutis „Hakkame, mehed, minema”. Tõesti on meeste kodust väljasaamine päris suur ettevõtmine. Oleme abikaasaga 76 ja 78 aastat vanad. Käime kultuurikeskuses kord nädalas seenioride tantsurühmas treeningul. Meid on kuus paari, aga ainult kolm meest. Raske olukorra lahendavad kolm vahvat naist, kes esinemiste ajaks tõmbavad ülikonnad selga, torukübarad pähe ja ongi meil kuus paari! Tänu neile!

Malle,
Paide

Nagu tavaliselt, alustasin ka seekord ristsõna lahendamisest ja vastus „Kus tõbi, seal abi” on meie heitlikule talvele igati kohane, aga arvan, et kindlasti saab abi kangest ja kasulikust ingverist, küüslaugust ja sibulast. Ingveri avastasin enda jaoks alles mõni aasta tagasi ja pean sellest väga lugu. Alati pakub huvi järele proovida mõni retsept, mis koosneb lihtsatest asjadest, aga tehtu õnnestub ja täidab kõhtu. Erilise huviga lugesin pensioniteemasid puudutavaid lugusid, sest kuulun ise ka päris mitu aastat juba sellesse gruppi. Psühhoterapeudi mõtted on minu arust väga õiged. Olen samuti seda meelt, et miks jätta üks lisaelu elamata. Mina naudin seda täiega ja tunnen ennast selles uues eluetapis väga hästi.

Anne

Olen üle poole aasta pensionil, jäin ise töölt ära, sest tundsin, et peaks ka lõpuks iseendale elama. Olengi saanud teha asju, mis mulle meeldivad. Igal hommikul võin rahulikult minna – jalutada või joosta parki, kus on mitmesuguseid võimlemisriistu. Mul on aega seal teha harjutusi, vahepeal ka pisut vestelda inimestega, kes samuti hoolitsevad oma tervise eest. Mul on huvialad, millega saan rahulikult tegeleda. Huvitun genealoogiast, uurin ja koostan sugupuud. Kirjutasin raamatu oma suguvõsast. Äsja sain valmis uurimuse tuntud inimestest oma suguvõsas. Skannin vanu pilte sisse, kirjutan piltidele andmeid taha ja sorteerin neid. Käin nii eakate kui ka väärikate ülikoolis. Saan aega rahulikult lahendada ristsõnu, lugeda. Nii et tegevust jätkub.

Merike Poljakov,
Tallinn

Pensonil on tore olla. Palju vaba aega raamatuid lugeda ja ristsõnu lahendada. Kui silmad väsivad, siis lahked tohtrid annavad nõu, kuidas neid jälle särama saada. Sibulat võileivale ja elame rõõmsalt!

Harri Jaaku,
Viljandimaa