Pooled palgatöötajatest võivad pensionieas vaesusriski langeda

Pensionär. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

SEB uuringu tulemuste kohaselt on Eesti elanikud oma Balti naabritest pensioniks rohkem valmis, kuid sellele vaatamata teeb muret suure osa vähene kindlustatus pensionieas ja vaesusriski sattumise oht.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul näitavad prognoosid, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad inimesele 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust. Täiendav ehk III pensionisammas, mis tõstaks pensioni asendusmäära 65 protsendile pensionieelsest sissetulekust ja tagaks kodanikele väärilisema pensioni, on jäetud igaühe enda vastutada. „Inimesed küll tunnevad vajadust oma pensioniiga kindlustada, kuid erinevatel põhjustel lükatakse sellega seotud konkreetsed otsused edasi,“ toob Indrek Holst välja. „Üks edasilükkamise põhjusi peitub kindlasti selles, et rahaasjades ei osata teha pikaajalisi plaane ning teisalt usaldatakse vähe olemasolevat süsteemi. Need tegurid koos kiiresti vananeva elanikkonnaga pingestavad ühe rohkem riigieelarvet ja sotsiaalsüsteemi.“

Tema sõnul kohe homme ei juhtu midagi, aga pikemas perspektiivis suureneb probleem iga aastaga.

Iga teine pensionär saab loota ainuüksi riiklikule pensionile

Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed, kellel on reeglina pensionini vähem aega, see tähendab, nende pensioniks kogumise horisont on lühem. Kõrgema haridustaseme ja tööalase kogemuse kasvuga suureneb tõenäosus elada pensionieas majanduslikult kindlamalt.

70 protsenti uuringus osalenud pensionäridest tunnistas, et elatusraha vähenemine pensionieas võrreldes pensionieelse sissetulekuga on nende jaoks olnud majanduslikult raske. Samapalju uuringus osalenud pensionäridest leidis, et nad olid väga teadlikud, et pensionile jäädes nende majanduslik sissetulek võib langeda. 35 protsenti uuringus osalejatest leidis, et nad on pensionieaks finantsiliselt hästi valmistunud. Ligi 40 protsenti leidis, et nad oleksid võinud/saanud pensioniks majanduslikult paremini valmistuda ajal, mil nad veel pensionil ei olnud.

Miks on pensionär vaene?

Vaesuseohtu langemise põhjustaja on ka vähene teadlikkus tulevase pensioni suurusest ja liigne lootus lisatulu saamisele, mis uuringu järgi realiseerub harva. Nii loodavad näiteks Eesti elanikud saada pensionieas lisatulu töö jätkamisest, oma ärist, kinnisvara ja muu vara müügist. Tegelikkuses peab aga iga teine Eesti pensionär toime tulema ainult riikliku pensioniga.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas vastas küsimusele, miks on reaalne olukord ja tulemus nii erinevad, et meie inimestel on pensionieas saadava sissetuleku osas tegelikkusele mitte vastav, liiga kõrge ootus. „Ise täiendava raha kogumise asemel aga kaldutakse lootma pigem surmani töötamisele, täiendavale tulule kinnisvarast või ettevõtlusest või veel millestki muust. Praeguste pensionäride kogemus aga näitab, et vaid umbes 40 protsenti pensioniealistest töötavad edasi ja teisi alternatiivseid sissetulekuallikaid peaaegu ei olegi. Samas on ainult riigilt saadava pensioniga äraelamine üsna keeruline,“ lisas Triin Messimas.

„Probleem võib olla selles, et me ei ole endale täpselt selgeks teinud ei pensionisüsteemi toimimise põhimõtteid ega ka tea, kui suur võiks meie sissetulek pensionieas tegelikult olla. Lisaks on liikvel mitmed eksitavad arvamused, näiteks et pensionisüsteem ei püsi kuigi kaua, inflatsioon sööb säästud. Soovitan pöörduda panka nõustamisele, teha endale hetkeseis ja reaalne tulevase pensioni suurus selgeks ja siis juba teadlikult valida sobiv viis, kuidas end pensioniks täiendavalt ette valmistada.“

Balti pensionivalmiduse indeks iseloomustab Balti riigi elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.

Eesti pensionivalmiduse indeks (skaalal 0 kuni 100) ulatus 36ni, Leedus ja Lätis oli see vastavalt 33 ja 29. Vaatamata Eesti parimale tulemusele ilmnes 2400 eraisikut hõlmanud uuringus, et pea 50 protsenti Eesti elanikest võivad langeda pensionieas allapoole vaesusepiiri ehk saada pensioni alla 60 protsendi riigi keskmisest palgast. Palgastatistika kohaselt elas 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205.

Pensionivalmiduse indeksi uuring valmis SEB tellimusel koostöös turu-uuringute firmaga TNS ning Riias asuva Stockholmi Majanduskooli Jätkusuutliku Äritegevuse Keskusega. Uuring koosneb neljast põhielemendist: pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.

Pensionivalmiduse indeksit on kavas edaspidi koostada igal aastal, eesmärgiga jälgida arenguid Balti riikide pensionisüsteemides, selgitada välja tegelik olukord ja nõustada oma kliente muuhulgas värske uuringuteabe alusel.