Millest tekib pohmakas?

Tallinna ülikooli rektor ja biokeemik Tiit Land. Foto: Kristjan Madalvee / TLÜ

src="http://static.err.ee/media?stream=media.err.ee:80/uudised/&file=1minutiloeng-Tiit-Land-Pohmell-ERR.mp4&mediaspace=mediaframe0&autoplay=true&mediamode=wowzavideo&site=novaator.err.ee&image=http://static.err.ee/gridfs/0AC62FFC66FA838B2F5202ACF3764BEB328081830AE776701AC65A7545E18521.jpg?width=1100&crop=%280%2C13%2C1100%2C634.4689265536723%29&cropxunits=1100&cropyunits=687&rotate=0&s.contrast=0&s.saturation=0&s.brightness=0&s.grayscale=0&s.alpha=1&quality=100&s.roundcorners=0%2C0%2C0%2C0&format=jpg#" style="width: 650px;height: 365px">

Tallinna Ülikooli rektor biokeemik Tiit Land selgitab rahvusringhäälingu teadusportaalis ilmunud „Ühe minuti loengute“ sarja videos, kust tuleb kassiahastus.

„Üldiselt ei ole pohmelli (alkoholi liigtarvitamisest tingitud kehalised ja psüühilised nähud) täpne tekkemehhanism tänapäeval veel teada, kuid on välja selgitatud mitmed peamised faktorid, mis selles olulist rolli mängivad,“ tunnistas biokeemik Tiit Land.

„Üks peamisi pohmelli põhjustajaid on etanooli muundumisel (oksüdeerumisel) organismis tekkiv etanaal ehk atseetaldehüüd, mis on inimesele mürgine aine. Inimorganism lagundab etanooli kahes etapis: esmalt laguneb see etanaaliks ja seejärel atsetaadiks (äädikhappeks), mille organism väljutab,“ seletas Land.

„Teine etapp võtab aga aega ning kui organismi on alkoholi sattunud palju, siis kuhjub organismi oluline kogus etanaali ning tekivad mürgistuse ilmingud (pohmell).“

Land tunnistab, et see on väga üldine ja lihtsustatud käsitlus.

„Lisaks etanaalile osalevad pohmelli tekkes aga ka häired teatud rakkudevahelise signalisatsiooni ülekandemehhanismides ning glükoosi, aminohapete ja rasvade ainevahetuses. Samuti häirub mitmete teiste hormoonide (sh insuliini) töö,“ seletas ta. „Oluline on veel märkida, et etanaal on inimesele 10–30 korda toksilisem kui etanool ise. See on ka põhjuseks, miks pohmell koheselt peale etanooli tarbimist ei teki.“

Tiit Land kaitses 1994. aastal Stockholmi Ülikoolis doktorikraadi neurokeemia ja neurotoksikoloogia erialal. Ta töötas viis aastat Ameerika Rahvuslikus Terviseinstituudis järeldoktori ja teadurina ning seitse aastat Stockholmi Ülikooli neurokeemia osakonnas teaduri ja õppejõuna. 2007. aastal valiti ta Tallinna Ülikooli keemia professoriks ning aastatel 2008–2011 töötas ta Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi direktorina. Tiit Landi teadustegevuse põhisuunad on biokeemia, neurokeemia ja biotehnoloogia ning tema juhendamisel on kaitstud neli doktoriväitekirja.

Rahvusvahelise mainega biokeemikuna on Land jätnud keha raua sisalduse uurimisel teadusesse selge jälje – näiteks aitavad uurimistööd rauast leida ravivõimalusi Alzheimeri tõvele. Selle valdkonna juhtiva labori, Ameerika Rahvuslike Tervishoiuinstituudi inimese raua-metabolismi labori juht Tracey Rouault on tunnistanud, et postdoktorantuuris olles suutis Tiit Land oma avastustega viia nimetatud teema uurimise uude suunda, mida varem ei osatud ettegi kujutada.