/nginx/o/2015/02/09/3752131t1h727d.jpg)
Õdede Liidu hinnangul on õenduse areng viimastel aastatel toonud abi patsientidele lähemale ja pereõdede õiguste täiendav suurendamine aitaks leevendada riigikontrolli auditis välja toodud kitsaskohta iseseisva statsionaarse õendusabi ehk endise nimetusega hooldusravi korraldamisel.
Õdede Liidu president Ester Öpiku sõnul ei ole õendusabi kui terviku areng toppama jäänud, küll aga nõustume, et õendushaiglates pakutav iseseisev statsionaarne õendusabi pole elanikkonna vajadustega seni veel kooskõlas.
„Õe roll on praegu iseseisvam kui varem ja sisaldab lisaks raviprotseduuridele patsiendi ja tema pereliikmete nõustamist ja abistamist. Eesti õdede kvalifikatsioon on ka kõrgem kui aastakümned tagasi,“ selgitas ta. „Riigikontrolliga tuleb nõustuda selles, et nõudlus iseseisvate õendusteenuste järel on kõrge, samas on Eestis õdesid puudu ning õendus- ja hooldusabi kasutamine pole piisavalt täpselt reguleeritud.“
Õdede Liit on seisukohal, et olulist täpsustamist vajavad nii hoolekannet ja õendusabi korraldav seadusandlus kui ka rahastamine. „Nii õendusabi kui ka sotsiaalhoolekande keskmes on patsient, kelle terviseprobleemide lahterdamine ühe või teise ametkonna pädevusse kuuluvana teeb abi andmise tarbetult keerukaks. Kui õdede nappus on suur, peab kasutama kõiki võimalusi, et abi jõuaks nendeni, kes vajavad seda kõige enam.“
Riigikontrolli auditi kohaselt on õendusabi areng jäänud toppama, ühe põhjusena toob riigikontroll välja, et õendusabi rahastab haigekassa, sotsiaalhoolekandeteenuseid aga kohalik omavalitsus. Riigikontroll on teinud ettepaneku süsteemid ühendada ning peab vajalikuks ühtseid hindamiskriteeriume, mis aitavad leida inimesele kõige sobivamat õendus- või hoolekandeteenust.