E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

60+ doonor: Vereandmise hoog on sees ja panen lõpuni välja

Eve Rohtla
, 60+ peatoimetaja
60+ doonor: Vereandmise hoog on sees ja panen lõpuni välja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Doonor.
Doonor. Foto: Elmo Riig / Sakala

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuses loovutas möödunud aastal verd 267 vanemaealist doonorit vanuses 60–65 eluaastat.

Märjamaal elav 64aastane Jaan Lätti on verd loovutanud juba 110 korda. Tema alustas doonirina 1983. aastal. Tookord oli tema soov puhkusele lihtsalt lisapäevi juurde saada. „Nüüd on hoog peal ja panen lõpuni välja,“ lisab ta humoorikalt.

Jaan Lätti saab suvel 65. Aastas käib ta neli korda verd andmas. Seega on tal võimalik järgmisel aastal enne sünnipäeva veel kaks korda head teha ja siis on kõik. Seaduse järgi 65aastastest vanemaid doonoreid verd loovutama ei lubata. „Muidu ma annaksin veel ja veel,“ lisab ta.

60aastane Raplamaal Sippo kandis elav Anne Link on verd loovutanud juba 45 aastat. Esimest korda sattus ta doonoriks 16aastaselt. Siis veel tohtis nii noorelt verd annetada. Praegu tohib doonorina alustada 18aastaselt.

Anne Link läks esimest korda verd loovutama oma emaga, kes oli ise doonor. „Teate, kui hea on pärast olla. Kuidagi kergem on hingata ja hästi vaba tunne on,“ kirjeldab Anne Link. „Lisaks muidugi tunne, et teed sellega kellelegi teisele head ja päästad ehk elugi. Kunagi ei tea, millal endal sellist abi võib vaja minna,“ lisab ta.

Jaan Lätti juba ootab 2. veebruari, kui PERHi verekeskuse buss Märjamaale tuleb, et rahvamajas doonoreid vastu võtta. Verd läheb samal päeval loovutama ka Anne Link.

Kõige rohkem seenioritest Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) vereannetajaid elab Harjumaal. 149st doonorist on 108 naist ja 41 meest. Teisel kohal on Lääne-Virumaa, kus kokku 44st 60+ doonorist on 32 naist ja 12 meest. Kolmandal kohal vanemaealiste doonorite arvestuses on Järvamaa, kus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse 21st seal elavast doonorist on 13 naist ja 8 meest.

Neile järgnevad Raplamaa (19st eakast doonorist on 13 naist ja 6 meest), Läänemaa (14st 10 naist ja 4 meest), Saaremaa (8 doonorit, kõik naised), Ida-Virumaa (7st doonorist 5 naist ja 2 meest) ja Hiiumaa, kus 5 doonori seas on 4 naist ja 1 mees.

Vereloovutamine on Eestis vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. Miks?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse koduleht põhjendab, et tasustamata ja vabatahtlik doonorlus tagab maksimaalselt ohutu doonorivere, see on ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitus. Näiteks Leedus ja Saksamaal eksisteerib nii tasuline kui ka tasustamata doonorlus ning statistika näitab, et tasuliste doonorite verest leitakse kuni kaheksa korda rohkem vere kaudu levivaid haigusi kui tasustamata doonorite verest. See tõestab, et doonori siiras soov aidata abivajajat, ausus ankeedi täitmisel ning meditsiinilise läbivaatuse käigus tagavad patsientidele maksimaalselt ohutu vereülekande, mis on meie kõigi kui potentsiaalsete patsientide huvides.

Ladina keeles tähendab donare annetamist, kingitust ja heategevust. Doonorlus ongi heategevus. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Teatavasti pole veretoodetele tehis-alternatiivi leiutatud ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimadki arstid päästa kõikide abivajajate elusid.

Märksõnad
Tagasi üles