Nafta hind on alates 2014. aasta suvest langenud tollaselt ligi 100dollariliselt hinnalt barreli kohta praeguseks 50 dollarini barreli kohta. Kas on võimalik, et bensiini hind langeb veelgi, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse ja panganduse õppetooli professor Karsten Staehr.
Tema sõnul sõltub bensiini hinna langus peamiselt nafta hinna edasisest arengust dollarites ning dollari ja euro vahetuskursist.
„Ausalt öeldes ei ole keegi suutnud nende hindade kohta teha usaldusväärseid prognoose. See kehtib nii turuosaliste, kommentaatorite kui ka majandusteadlaste kohta,“ selgitab professor.
„Mitmetes akadeemilistes uurimistöödes on püütud modelleerida naftahinda dollarites. Modelleerimisel kasutatakse statistilisi meetodeid, et välja selgitada kõige olulisemad tegurid ja seda, kuidas need tegurid nafta hinda mõjutavad. Tundub, et tähtsad on sellised tegurid nagu maailma majanduskasv, teiste energiaallikate hind ja intressimäär. Kuigi on võimalik koostada mõistlikke mudeleid varasema nafta hinna kohta, ei ole neid mudeleid edukalt rakendatud tulevase nafta hinna prognoosimiseks. Midagi sarnast kehtib ka dollari ja euro vahetuskursi kohta – mudelite abil on võimalik selgitada vahetuskursi arengut minevikus, kuid need mudelid või teooriad on kasutud tulevase vahetuskursi prognoosimisel.“
Professor Karsten Staehri sõnul jõuti hinna ennustamatuse järelduseni enam kui 30 aastat tagasi ja seda on nimetatud ka Meese-Rogoffi mõistatuseks. „Järelikult, kuna on praktiliselt võimatu ennustada nafta hinna ja valuutakursi arenguid, siis on samamoodi võimatu prognoosida bensiini hinna arengutrende Eestis. Bensiini hind võib tõusta ja langeda, kuid tegelikkuses ei oska keegi neid trende ette ennustada,“ lisab ta.
Kui kiiresti bensiini hind pärast kõige madalamat punkti tõuseb? Professori teada näitavad kogemused, et muutused nafta hinnas dollarites ning dollari ja euro vahetuskursis mõjutavad bensiini hinda väga kiiresti. „See tähendab, et kui nafta hind dollarites hakkab tõusma või euro väärtus dollari suhtes suureneb, siis on mõju Eesti kütusetanklates näha ühe-kahe nädala jooksul,“ on ta kindel.
Nafta pakkumine on professori ütlust mööda viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud. „See on suuresti tingitud revolutsioonist põlevkivi kaevandamises, sest uus naftapuurimismeetod, hüdrauliline purustamine, võimaldab nüüd kaevandada naftat väga sügaval asuvatest kiltkivi kihtidest. Eestis on põlevkivi ülemistes maapinnakihtides, kuid mujal maailmas asub see palju sügavamal. Uus tehnoloogia võimaldab kaevandada naftat ja maagaasi sügavalt maapinnast ning see on suurendanud põlevkivist naftatootmist USAs ja teistes maades. Samuti on nafta pumpamine suurenenud sellistes riikides nagu Iraak ja Brasiilia.“
Ka nõudluse kasv nafta järele on professori sõnul aeglustunud Euroopa nõrga majanduse ja pisut väiksema majanduskasvu tõttu Hiinas ja muudes Aasia riikides. Järk-järguline üleminek taastuvenergiale on samuti vähendanud nõudlust nafta järele.
Muutused nafta hinnas kanduvad Tallinna Tehnikaülikooli professori sõnul tavaliselt bensiini hindadesse üle üsna kiiresti. „Juba praegu on nafta hinna langus toonud kaasa oluliselt madalamad bensiinihinnad Eestis. Bensiini hind Eestis on alates eelmise aasta suvest langenud ligikaudu 20 protsenti. See on loomulikult vähem kui 50 protsenti nafta hinna langusest dollarites sama perioodi jooksul, kuid see näitab, et dollari väärtus on euro suhtes suurenenud ning rafineerimis- ja transpordikulud ning riigilõivud on üldjoontes jäänud samaks,“ lisab Karsten Staehr.