/nginx/o/2015/01/23/3701177t1h7476.jpg)
Igal aastal sureb Eestis emakakaelavähki ligi 70 naist ja igal aastal avastatakse umbes 160 uut haigusjuhtu, mida on neli korda rohkem kui mujal Euroopas.
Aastas avastatakse 160 uut emakakaelavähi juhtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Qvalitas Arstikeskuse günekoloog Anu Vatteri sõnul on peamiseks emakakaelavähki haigestumise põhjuseks see, et Eesti naised ei käi piisavalt end kontrollimas.
Alanud ülemaailmse emakakaelavähi ennetamise nädalal on sel aastal fookuses kasvaja ennetamine ning selle varane avastamine.
Emakakaelavähki haigestumist saab küll vaktsineerimisega ennetada, aga kõige tõhusam on see noores eas, mil haigusele veel tähelepanu ei pöörata.
Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitu aastat, kuid mõnel juhul võib areneda ka ühe aastaga. Seetõttu on väga oluline ennast regulaarselt kontrollida.
Kõige rohkem nakatutakse HPV-ga vanuses 20–29 eluaastat, aga emakakaelavähk diagnoositakse kõige sagedamini vanuses 30–55 eluaastat.
Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis regulaarne kontroll naistearsti juures, vaktsineerimine, emakakaelavähi sõeluuringul osalemine (ka juhul, kui ollakse HPV vastu vaktsineeritud) ning sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine.