/nginx/o/2015/01/14/3678945t1h0ac0.jpg)
Ajakirja 60+ lugeja teeb tervishoiuteenuste parandamise ettepaneku, mille kohaselt võiks kõik kroonilised haiged koondada eriarstide nimekirja. Nii kaoks ära perearstilt pidevalt eriarsti vastuvõtule saatekirja küsimine.
Lugeja ettepanek: koondame kroonilised haiged eriarsti nimekirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugeja peab seda saatekirjade nõuet täielikuks absurdiks. Ta selgitab, miks. „Mul on diabeet ja probleem kilpnäärmega, seega vajan pidevalt endokrinoloogi konsultatsioone ja ravi. Mul on tüsistusega psoriaas, ka sel puhul on vaja pidevalt arstiabi. Lisaks glaukoom, mis vajab pidevat ravi ja järelvalvet ning kõigele krooniks veel raske liikumispuue,“ loetleb ta.
Lugeja kirjelduse kohaselt peab perearst talle pidevalt saatekirju vorpima. „Selle asemel saaks ta mind ravida, sest olen paraja hulga haigusi kokku korjanud, millega ka perearst ise peab pidevalt tegelema,“ põhjendas lugeja.
Lugeja arvates pole ta sugugi ainus taoline. Paljudel teistelgi on mitu kroonilist haigust, millega tuleb terve elu hakkama saama. Paraku ei saa perearst alati aidata, sest on hulk ravimeid, mille väljakirjutamisõigus on vaid vastava eriala arstil.
Lugeja teeb ettepaneku, mille kohaselt võiks kõik kroonilised haiged eriarstide nimekirja arvele võtta. Eriarst saab siis ise kordusvisiidi aja paika panna. Nii hoiaks kokku aega ja raha. Saatekirja saaksid sel juhul need, kes vajavad eriarstile ühekordset külastust.
Eesti Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnul on liikumispuudega inimese puhul see täiesti õigustatud küsimus. „Kui on tegemist komplitseeritud juhtumiga, siis on eriarsti sage külastamine kahtlemata õigustatud,“ ütles ta.
Enamikul juhul kroonilistest haigustest, mis järjepidevat ravi ja ravimeid vajavad, ei ole aga vaja eriarsti pidevalt külastada, sest ka perearst saab ravi koordineerida ja korduvretsepte välja kirjutada. „Hea koostöö pereõe ja perearstiga võimaldab patsiendil mugavamalt ja kiiremini arsti konsultatsiooni ja vajalikku ravi saada, sest perearst asub reeglina inimesele lähemal ning tema vastuvõtule pääseb eriarstist kiiremini,“ kommenteeris Romanenkov.
„Vajadusel saab perearst krooniliste haiguste kõrvalekallete leidmisel või küsimuste tekkimisel e-konsultatsiooniga (kehtestatud erialadel) eriarstiga konsulteerida ning nii oma patsienti ravida ilma, et inimene ise peaks mitmete erinevate arstide vastuvõtul käima. Eriti oluline on see siis, kui patsient on eakas ning liikumisraskustega.“
Perearstil on Katrin Romanenkovi sõnul krooniliste haiguste ravi koordineerimisel ja järgimisel väga oluline roll. „Krooniliste haiguste jälgimine ongi perearsti töö kvaliteedi üks kriteeriume, mida Haigekassa perearsti kvaliteedisüsteemi raames hindab,“ lisas ta.
Taolise hindamise eesmärk on motiveerida perearste, et nad kroonilise haiguse varakult avastaksid ning raviksid.
Katrin Romanenkov tõdes, et alati ei saa perearst patsienti aidata ning vaja on ka eriarstile minna, sest on mõningaid ravimeid, mille väljakirjutamise õigus on vaid eriarstil. Tema kinnitusel on Haigekassa kaalunud võimalust, et perearstidki võiksid oma patsientidele kordusretsepte kirjutada. Ka neile ravimitele, mille väljakirjutamise õigus on ainult eriarstil.