/nginx/o/2015/01/14/3678247t1h6f04.jpg)
Suhkrut tarbitakse maailmas väga palju. Enneolematu tasemeni tõusis see 1990. aastal USAs, kui ameeriklane sõi aastas 63 kilo suhkrut. Eesti inimene ostis 2005. aasta jooksul umbes 12 kilo suhkrut.
Suhkur – igapäevane asi meie kodus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolimata sellest, et palju kasutatakse sügavkülmutamist, teeme endiselt koduseid keediseid, magustoite, vormiroogasid, magusaid jooke ja muud. Kaubanduses on aga määratu hulk maiustusi ning toidukaupa, millele on lisatud rohkem või vähem suhkrut. See magusakogus jääb sageli märkamata, kuid ära me ta sööme. Arvestuslikult on 75–80 protsenti tarbitavast suhkrust toitudes varjatud kujul.
Suhkru toiteväärtus on väga väike, sest selles pole valku, rasva, vitamiine ega mineraalaineid.
Suhkur kuulub süsivesikute hulka, kuid mitte kõik süsivesikud ei ole suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab nii looduslikku päritolu kui ka lisatud suhkrutena toiduainetööstuses või kodusel toiduvalmistamisel kasutatava magusaine.
