Lugeja arvab

Kirjakast Foto: Peeter Langovits / Postimees

Olen 72aastane. Loen ajakirja 60+ esimesest numbrist. Ma pole seni tundnud vajadust tagasisidet anda, kuid detsembrikuu ajakirja lugedes tahtsin oma sõna sekka öelda. Paljud artiklid puudutasid mind. Eriti saunalugu. Olen lapsepõlvest saati laupäeviti saunataja. Mul on kogu aeg oma saun olnud ning pereliikmedki kõvad saunatajad. Olen imikust peale lapsi saunas pesnud ning näinud, kuidas nad laval puhta marlilapi peal soojust ja vett nautisid. Saun on tõesti tervise andja, kui teda kasutada mõistlikult.

Teiseks oli hea lugeda rulaatorist. Oma poeskäigud teen küll veel autoga, kuid peagi saabub see aeg, kui tuleb üle minna rulaatorile. Hea teada, millist valida. Veel sain infot uuest liikluskindlustuse seadusest, kulub ka ära.

Jõulud on perepühad ning mu lapsed ja lapselapsed soovivad traditsioonilist jõululauda: korralik koodisült, pasteet, puuküttega ahjus küpsetatud seakülg hapukapsa, õunte ja kartulitega. Omatehtud piparkoogid õhtuks kohvilaual.

Helle Sauga, Suure-Jaani, Viljandimaa

Lugedes erinevat tüüpi saunadest, ei olnud paraku juttu ehedast suitsusaunast. Elan Võrumaal ja siin on see väga levinud. Mul endalgi on üks 1929. aastast pärit suitsusaun. Kui lastena saunas käisime, oli külm vesi nurgas. Sooja vett sai siis, kui kerisel soojendasid või toa juurest ämbriga tõid. Hiljem, kui maja tagasi saime, tegi mu abikaasa uuenduse, ehitas kerise taha kuumaveepaagi, milles kütmise ajal vesi soojenes. Muidugi oli nurgas ka külmaveepaak. Aga kütmine ise jäi samaks, suits väljus väikse akna ja ukse kaudu. Suitsusaun on ehtne mahe ravisaun. Kui seal ära käid, tunned end tervena. Vahel puistan kerisele piparmünti, mida mu aias ohtralt kasvab. Muidugi on enne jaani korralikud lõhnavad kasevihad tehtud. Mulle on suitsusaun asendamatu tervise allikas.

Selma, Võrumaa

Üks asi, millest saunalugudes juttu ei olnud ja meil Eestis üldse ei räägita. Saunalaval käiakse (ollakse) tavapäraselt alasti, kõik käterätid ja muud abivahendid jäävad ukse taha. Keha ja organism saab ainult nii täieliku lõõgastuse! Nii on see Saksamaal ja näiteks Berliini lähistel asuvas troopikasaarte teemapargis (Tropical Islands). Saunade alal on see kõigile külastajatele lausa kohustuslik. Paljud arstid Eestis annavad nõu ja soovituse, et kindlasti peab alasti käima infrapunasaunas. Kui nii ei tee, siis ei saavat saunast õiget positiivset efekti või on see lausa negatiivne. Näiteks Haapsalus Laine vee- ja saunakeskuses on infrapunasauna sissepääsu ees vastavad märgid ja selgitused.

Gennadi Vihman, Haapsalu

Suur tänu viimase ajakirja eest, oli üks huvitavamaid. Olaf Suuder oli oma tuntud headuses õigel kohal. Saunamõnudest oli nii mõndagi kõrva taha pista. Nüüdsest on mu lemmikmagustoit hapukapsas!

Ilme

Riina Luige lugu on südamelähedane nii mulle kui ka mu tütrele. Mu tütrepoeg kolis koos perega välismaale. Praegu tõi lennuk nad Poolast jõuludeks koju. Rõõmu kui palju! Igapäevaselt oleme nendega interneti ja Skype’iga ühenduses. Toetame neid igati ja elame laste elule välismaal kaasa. Nelja-aastasel väikemehel oli esialgu raskusi, sest suhelda tuli võõras keeles. Ta käib rahvusvahelises lasteaias, kus õpitakse inglise keeles. Lisandub poola keel. Iga päevaga tuleb juurde julgust ja oskusi üksteisest aru saada. Armsad vanavanemad, olge rõõmsad laste üle, kui neil hästi läheb. Toetage neid!

Astrid, Viiratsi

Meeldis kellade lugu. Mul tiksub rõõmsalt üks 50aastane randmeuur „Zarja”. Ikka hooleks hommikul üles keerata, siis ei jää aeg seisma.

Harry Jaaku, Kolga-Jaani vald, Viljandimaa

Pere lahusolek välismaal töötamise tõttu on väga tuttav teema. Abikaasa töötas seitse aastat Rootsis ja Prantsusmaal ning mina ise kolm aastat Soomes. Toimetused kodutalus olid jaotatud töögraafiku järgi. Kui mees läks, siis mina tulin. Niimoodi ei jäänud majapidamine väga laokile. Kõige pikem periood, mil me ei kohtunud, oli pool aastat. Muidugi suhtlesime telefonitsi ja Skype’is pühapäeviti, sest nädala sees olime mõlemad tööst ja stressist räsitud. Ka mõlemad pojad olid välisriigis tööl, kuid loobusid viimaks pere pärast. Raske on abikaasadel omapäi kodus kõiki probleeme lahendada ja olla isa aseaineks. Mu noorim tütar on siiani mujal tööl, aga temal pole veel elukaaslast ja lapsi.

Olen suhelnud paljude Eesti peredega välismaal. Mitte kellelgi neist pole kerge kodust eemal viibida, kõiki vaevab koduigatsus. Nad oleksid nõus pikemalt mõtlemata tagasi tulema, kui ainult elatusvahendid oleksid samaväärsed. Millegipärast suudavad mehed võõra keskkonnaga paremini kohaneda, naistel on koduigatsus tugevam. Üks mu töökaaslane oli pärit Filipiinidelt. Tal jäi pensionini veel kümme aastat töötada ning seejärel lubas kindlasti koos soomlasest abikaasaga oma kodumaale vanaduspõlve veetma minna.

Lapsed võtavad võõra keele ja maa kergesti omaks. Väga paljud teismelised, kes on võõrsil kooliteed alustanud, räägivad emakeelt aktsendiga. Millegipärast ei usu, et nemad enam kodumaale tagasi pöörduvad. Töö tõttu ei pääse nii tihti koju käima ja jääbki üle ise külla sõita. Minagi murdsin seekord traditsiooni ja veetsin jõulunädala tütre juures, kuid ülejäänud pere kogunes kodutallu.

Erna

Jõulukuu oli jõuluootuse ja pühade saabumise nägu. Hapukapsastest ja heast talvisest unest saab kosutust uueks aastaks. Piparkoogitordi tahan teha just teie retsepti järgi. Jõulukuuseks võib olla seekord mänd, tema ei pilla okkaid. Targemaks teeb proviisor Maija Tressumi „Korras soolestik on hea tervise nurgakivi” ja saunalugu on hea meeldetuletus, et valida tuleb õige saunapäev ja saunamõnude saamisel tuleb ikka jääda „mõistuse piiridesse”. Käekell on soliidsema ea ehe ja ka staatuse sümbol, see on veenev meeldetuletus.

Laine Põld

Raamatu „Südameasi” sain peagi mööduva aasta märtsikuus oma õelt sünnipäevakingiks. See on eakatele igati abiks. Ajakiri oli mul 2015. aastaks juba ammu tellitud.

Vilma, Rapla

Lugeda on ajakirjas palju. Minule meeldis väga Olaf Suuderi kirjutis „Haigus ei ole kellegi süü”. Väga arusaadavalt ja põhjendamisega avaldatud lugu. Paljudele on see tegelikkus ja läbielatud probleemid, paljudele ikka jätkuvad, ikka jätkuvad. Olen Järva Teataja pikaaegne tellija ja ootan ajakirja 60+ väga.

G. Merila, Türi, Järvamaa

Kõige rohkem meeldis artikkel „Kimpus öise unega”. Olen selles tükis nagu peategelase osas, aga loodan sellest artiklist palju kasu saada.

Ellen Randmaa, Sindi, Pärnumaa

Väga meeldib kõik, mis ise tehtud. See on hästi tehtud, nii kingitus kui kingikott, mis annab lisaväärtuse. Samuti meeldivad igasugused retseptid, mida olen katsetanud. Nüüd siis piparkoogitort. Tegemist oli, aga väga hea sai!

Helvi, Haabneeme, Harjumaa

Ei väsi kiitmast! Kui number läbi loetud, ei jää muud üle, kui jälle ootama hakata. Väga meeldisid jutud erinevatest saunakommetest ja saunadest üldse. Ka meeldis väga Riina Luige jutt vanavanemate muredest. On ju minul samuti kõik lapsed, lapselapsed ja üks lapselapselaps oma elujärjega jõudnud Soome. Õnneks kasutame Skype’i, nii et vahemaa nagu lüheneks nendega vestluse ajal. Aga kurb on see sunnitud lahusolek ikkagi. Olen ikka alati jõulude ajal olnud nendega koos, seekord kahjuks ei saa, ees ootab operatsioon. Aga ootan ikka, järgmised jõulud on ju ees.

Viktor Triškin, Pärnu

Teie ajakirja saunalugu algab eelkõige puude varumisest, millest oli ajakirjas varem juttu. Ma usun ja arvan, et oli õnn oma isakodus koos saunaga üles kasvada. Olen saunatraditsiooni ka oma pere elus järginud. Saun ei ole ainult pesemise koht, vaid üks osa iga inimese sisemisest kultuurist. Kehaharimine on ka hinge harimine. Augustikuise Võrumaal käigu järel ootas sealne rahvas, kas suitsusaun pääseb UNESCO maailma kultuuripärandisse. Nüüd võib öelda, et pääses, suitsusaun on ikkagi osa sealse rahva elulaadist. Öeldakse, et saunas saavad puhtaks hing ja keha. Head saunas käimist ka 2015. aastal!

Jaan Viska