Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Notarid avastasid mullu korduvalt, et eakaid inimesi püüti ära kasutada

Kinnisvara. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Notarite Koja jurist Kaitti Persidski sõnul on tüüpiline eaka inimese ärakasutamise juhtum selline, millega püütakse mõjutada inimest talle kuuluvat vara ära kinkima.

„Ütlemine, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, kehtib ka kinnisvaratehingute puhul,“ paneb Kaitti Persidski südamele.

Igal inimesel on seaduslik õigus oma vara müüa või kinkida.  „Aga vanainimeste mõjutamist tuleb paraku üsna tihti ette,“ kinnitas Notarite Koja jurist.

Notarid avastasid möödunud aasta jooksul kokku ligi 30 juhtumit, kus inimesi püüti nende eakusest, haigusest või lihtsalt teadmatusest tulenevalt ära kasutada. „Kindlasti esines notarite praktikas tegelikult selliseid juhtumeid veelgi rohkem,“ nentis ta.

Persidski sõnul jõuab Notarite Kojani taoliste juhtumite kohta infot vähemalt paar korda kuus, kuid on ka erilisemaid perioode. „Näiteks jõudis 2014. aasta suvel paari kuu jooksul Notarite Kojani info üheksa sellise juhtumi kohta,“ lisas ta.

Jurist toob ühe näite. Eelmisel aastal broneeris kingisaaja notari aja, et kinkelepingut tõestada. Selles pole iseenesest midagi eriskummalist, sest mõlemad pooled võivad notari juurde aja kinni panna. Kinkija oli eakas naine, kellele oli korter, mille kinkimise pärast notari poole pöörduti, ainus elukoht.

„Omavahelise vestluse käigus selgitas notar välja, et eakas naine ei soovigi oma korterit ära kinkida, vaid tahab seal oma elupäevade lõpuni üksi elada,“ kirjeldas Notarite Koja jurist. Notar keeldus kinkelepingu tõestamisest ja korter jäi vanainimesele alles.

Kuidas edaspidi sarnaseid probleeme vältida? Kindlasti tuleb oma varaga tehingute tegemisel olla äärmiselt tähelepanelik. Ka juhul, kui tehingu tegemise soov on kindel, siis tuleks kindlasti notariga eelnevalt konsulteerida ja iga veidigi arusaamatuks jääva nüansi kohta küsimusi esitada. Notar selgitab nii tehingu sisu kui õiguslikke tagajärgi. Küsimuste esitamist ning täiendavate selgituste palumist ei maksa häbeneda. Kiirustada oluliste otsuse tegemisega ei tasu.

Kõik võiksid oma suguvõsa eakate suhtes tähelepanelikud olla. Aktiivselt oma vanaisade-vanaemadega suheldes on suurem tõenäosus jälile saada, kui keegi püüab neid kahjulikke otsuseid tegema mõjutada.

Mida teha aga siis, kui kinkeleping on juba sõlmitud? „Kingitud kinnisvara endisel omanikul on õigus jämeda tänamatuse tõttu kinkelepingust taganeda. Samas, kui ta on selle avalduse teinud, aga kingi saaja pole sellega nõus, ei saa vägisi kinnistusraamatust kannet muuta,“ selgitas jurist. „Ainus viis on sel juhul kohtu poole pöörduda ja kingitud kinnisvara tagasi nõuda. Paraku nõuab see aega, energiat, närvikulu ja raha. Kindlasti tuleb mõelda enne lepingu sõlmimist – kas kinkimise näol tehtud heategu on seda kõike väärt.“

Kaitti Persidski soovitab endisel omanikul kinkelepingu juurde seada isikliku kasutusõiguse, mis kantakse ka kinnistusraamatusse. Selle tulemusel saab endine omanik soovi korral ära kingitud korteris või majas elu lõpuni elada.

Kui aga uued omanikud kingitud maja, milles vanainimene sees elab, ära müüavad? „Ka selliseid olukordi tuleb elus kindlasti ette,“ vastas Persidski. „Maja omanikuks võib sel juhul saada täiesti võõras inimene, kellel on õigus maja remontida, ümber ehitada ning halvemal juhul võimalus ka lärmakaid ja alkoholiga liialdavaid külalisi kutsuda,“ kirjeldas jurist. „Vanainimesel on küll õigus seal elada, aga uued omanikud pole ehk endisest omanikust eriti huvitatud ja võivad isegi tahtlikult tema elu põrguks teha. Elu ja kaaselanikega suhtlemine võib siis eakale keeruliseks või talumatuks muutuda. See võib omakorda tema tervisele äärmiselt halvasti mõjuda.“

Kaitti Persidski soovitab juhul, kui oma vara soovitakse kindlale inimesele jätta, kinkimise asemel hoopis testamendi tegemist kaaluda. Testament läheb käiku alles pärast selle tegija surma. „Testamendis saab ta täpselt määrata, et maja jääb näiteks koolis hästi õppivale lapselapsele,“ kirjeldas ta. Testamendi tõestamiseks soovitab Persidski pöörduda mõne notari poole, kellega saab kõik asjasse puutuva läbi arutada.

„Ka sugulaste ja tuttavatega sõlmitavate lepingute puhul tasub olla tähelepanelik, kuna kahetsusväärselt sagedasti esineb juhtumeid, kus eakat inimest püüavad ka sugulased või tuttavad mõjutada,“ rääkis jurist.

Tagasi üles
Back