/nginx/o/2012/05/03/1085446t1h673f.jpg)
TNS Emor ja Colgate’i läbi viidud uuringu kohaselt leiab ligi pool Eesti küsitluses osalenut, et nende kulutused hambaravile ühes aastas on liiga kõrged. Keskmiselt kulutab pere hambaravile kuni 100 eurot ühe pereliikme kohta aastas.
Uuringu järgi peavad eestlased hambaarstiteenust liiga kulukaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igapäevastele suuhooldustoodetele kulutab pere ühes kuus pereliikme kohta keskmiselt kuni viis eurot ning 24 protsenti vastanutest kuni kümme eurot.
Lisaks selgus uuringust, et ligi pooled vastanutest külastavad hambaarsti vähem kui üks kord aastas ning ainult siis, kui hammastega tekib mõni probleem. Vähem külastavad hambaarsti mehed ja maakonnakeskustes või väiksemates asulates elavad inimesed.
48 protsenti vastajatest, kes külastavad hambaarsti vähem kui korra aastas, tõid põhjusena välja, et hambaarstiteenus on regulaarseks visiidiks liigakallis. Üle poole neist, 53 protsenti väitsid, et külastavad hambaarsti ainult siis, kui hammastega tekivad probleemid ning 16 protsenti juhtudest leidsid vastajad, et nende hambad on piisavalt terved ja regulaarset kontrolli ei vaja.
Colgate’i Läti mänedžeri Maris Melbardise sõnul oli uuringu eesmärk välja selgitada, kuivõrd oluliseks peavad inimesed suutervise profülaktikat ning selgitada, et hea suutervis tähendab rohkemat kui hambapasta ja –harja omamist. „Ka niinimetatud terved hambad vajavad regulaarset hambaarsti kontrolli, kuid jätkuvalt levib arusaam, et kui kuskilt ei valuta, ei ole vaja ka hambaarsti juurde minna. On kahetsusväärne, et väga suur osa elanikkonnast jätab hambaarstile minemata, kuna teenus on liiga kulukas,” lisas Melbardis.
Kõige aktiivsemalt, vähemalt üks kord aastas, külastavad hambaarsti Tallinna ja Lääne-Eesti elanikud. Kõige harvem käivad hambaarsti visiidil Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis elavad inimesed, kelle teadmised ka kaariesest on Eesti keskmisest madalamad.
Ühtlasi selgus uuringust, et hoolimata hambaravi kõrgest hinnast, on vastanute hinnang hambaravi kvaliteedile Eestis hea. 48 protsenti vastanutest hindab hambaravi kvaliteeti heaks, 25 protsenti keskmiseks ning 17 protsenti väga heaks.
Oma teadmisi kaariesest peab heaks 28 protsenti vastanutest, kes on peamiselt 35–49aastased kõrgharidusega naised. 51 protsenti vastanutest peab oma teadmisi kaariesest rahuldavaks ning 13 protsenti halvaks.
Colgate’i ja TNS Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike kulutused hambaravile, hambahooldustoodetele ning üldised harjumused suuhoolduses. Uuringu valimisse kuulus 1012 vastajat vanuses 15–75 eluaastat.