Töövõime hindamise metoodika annab punktkirja õppimisele tagasilöögi

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pimedate punktkiri.
Pimedate punktkiri. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Järgmise aasta alguses käivituva töövõimereformi ettevalmistamise raames testitakse praegu töövõime hindamise metoodikat. Kavandatavas hindamise taotlusvormis tahetakse pimedatelt muu hulgas teada, kas vastaja suudab teistelt inimestelt vastu võtta suures kirjas trükituna või punktkirjas edasi antud lihtsaid sõnumeid. Eelnevalt on selgitatud, et lihtne sõnum tähendab näiteks teavet selle kohta, kus asub tualettruum.

Eesti Pimedate Liidu esimehe Ago Kivilo ütles, et metoodika koostajate arvates on pime inimene, kes suudab punktkirjas niisuguseid sõnumeid vastu võtta, seetõttu suurema töövõimega kui inimene, kes seda teha ei suuda. „Punktkirja valdajal ei ole aga sellest oskusest suhtlemisel tööandjaga abi, sest tööandja ju seda kirja ei oska,“ lisas ta.

Ago Kivilo sõnul nõuab punktkirja õppimine pingutust ja paraku ei ole kõigile soovijatele selle kirja õppimise võimalused tagatud.

Näiteks võib punktkirja õppimine olla keeruline kui mitte võimatu inimesele, kes on nägemise kaotanud kõrges vanuses.

„Seetõttu ei tunne paljud nägemise kaotanud inimesed motivatsiooni punktkirja õppida,“ selgitas Eesti Pimedate Liidu esimees. „Küsimus töövõime hindamise taotlusvormis vähendab motivatsiooni veelgi ja annab selle kirja õppimisele tagasilöögi.“

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 830 nimetust punktkirjas raamatuid.

Mullu valmistas raamatukogu 22 nimetust punktkirjas raamatuid. Ajaloohuvilistele trükiti punktkirja Aivar Jaeski „Napoleoni marssalid“ ja Mihkel Lindebaum-Sardo „Minu väljarändamine Ameerikasse 1905. aastal“. Loodusesõpradele mõeldes anti punktkirjas välja Tuul Sepa „Putukad õhus, maas ja vees“ ning „Linnud“. Mullu valminuist mahukaim on Émile Zola romaan „Söekaevurid“, mis on punktkirjas 9köiteline, kokku 1060 lehekülge.

Eesti Pimedate Raamatukogu on valmistanud ka kõik seni ilmunud ajakirjad 60+. Selle nädala laupäeval jõuab tellijani ja müügipunktidesse 2015. aasta jaanuarikuu number. Ka selle sisust saab peagi pimedate raamatukogu laenutaja osa.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näituste materjale. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale selles kirjas kalender.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles