3. jaanuaril kell 10.30 peame vaikuseminutit

Vabadussõja võidusammas Tallinnas. Foto: Toomas Huik / Postimees

Laupäeval, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning seda võivad teha ka kõik teised.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Sellega lõppes otsene sõjategevus Eesti iseseisvuse eest peetavas Vabadussõjas. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus kokku 5540 sõdurit.

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eesti- ja välismaalasi.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval austatakse Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Kell 10.30 algab mälestusstseremoonia Vabadussõja võidusamba juures Tallinnas, kus kõnelevad kaitseminister Sven Mikser, Tallinna Reaalkooli õpilane Katariina Sofia Päts ning Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Igor Kopõtin. Vabadussõjas langenute mälestussammaste jalamile asetatakse pärjad üle Eesti.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.