/nginx/o/2014/12/15/3611461t1h3a07.jpg)
Miks on probiootikumidest viimase kümne aasta jooksul nii palju juttu tehtud? Neid on palju uuritud ning alati jõutud järeldusele, et neist on organismi imuunsüsteemile suur kasu. Nad kaitsevad keha haigustekitajate vastu, sünteesivad eluks vajalikke vitamiine, nagu K- ja B-grupi vitamiinid, ning toodavad seedimist soodustavaid aineid.
Sõna „probiootikum” võeti kasutusele juba 1965. aastal ning see tuleneb ladinakeelsest sõnast pro-bios, mis tähendab „elu heaks”.
Töödeldud ja ühekülgsed toidud, tehislikud siseruumid ja kõrge stressitase on vaid mõned tegurid, mis on aegade jooksul inimese haigustele vastuvõtlikumaks muutnud ja soolestiku mikrofloora liigivaesemaks teinud. Inimese mikrobioloogilise koosluse kujunemine algab esimestel elupäevadel ja eluaastatel ja püsib sellisena enamjaolt kogu eluea.
Juba 1800. aastate lõpus arvas dr John Harvey Kellogg, et jogurti valmistamisel kasutatavad bakterid on tervisele kasulikud ning võivad meid paljude haiguste eest kaitsta. „Tasakaalustage oma soolestiku mikrofloora ja elate sama kaua kui Bulgaaria mägielanikud,” kutsus ta üles.
Vene bakterioloog Ilja Metchnikoff oli tekitanud tõelise sensatsiooni, väites, et bulgaarlased võlgnevad oma pikaealisuse just jogurtile. Tal oli oma teooria. Head bakterid, millele Metchnikoff andis bulgaarlaste auks nime Bacillus bulgaricus, suutsid allutada halvad bakterid, mis soolestikuhaigusi põhjustasid. Teooria jäi paraku kinnituseta.
Kui Ilja Metchnikoff sai 1908. aastal Nobeli füsioloogia-meditsiinipreemia töö eest, mis polnud küll jogurtiga seotud, hakkas info jogurti kasulikkusest siiski levima. Tänapäeval on kasulikkus teaduslikult kinnitatud — üha enam viiakse häid baktereid soolestikku jogurtit süües.
Seedetraktil on kaalukas roll
Meie tervist mõjutab kõik, mis seedetrakti läbib. Inimese soolestikus elab miljardeid mikroobe. Arvatavalt on neid kogukaalus ligi kaks kilogrammi. Seedetraktis elab üle 500 liigi mikroobe, enamik neist jämesooles. Inimese keha eri piirkondades on eri liiki ja eri koguses baktereid. Samas on igal inimesel ainult talle omane soolemikroobide kooslus ehk mikrobioota. Terve ja funktsioneeriv mikrofloora kaitseb keha haiguste eest ning peaks olema pikaajalise elujõu võti mis tahes vanuses.
Kaksteistsõrmiksooles on vähe mikroobe. Arvatakse, et nad on seal lihtsalt läbisõidul. Peensooles ja jämesoole alumises osas elab enamik bakteritest. Suur osa neist on bifidobakterid, piimhappebakterid, bakteroidid ja soolekepikesed. Soolestiku mikrofloora aitab toitu seedida ja omastada ning toodab kasulikke bioaktiivseid aineid. Kõige kergemini läheb paigast ära just piimhappebakterite tasakaal.
Seedetraktis asub umbes 80 protsenti inimese organismi immuunrakkudest. Soolestiku mikrofloorat kutsutakse ka varjatud organiks, sest see tegutseb nagu organ, kus toimuvad keerulised biokeemilised protsessid. Näiteks bifidobakterid suruvad soolestikus maha haigust tekitavate mikroobide arengut, stimuleerivad immuunsüsteemi ja aitavad seedida süsivesikuid. Antibiootikumid hävitavad seedetraktis laktobatsille (piimhappebakterid) ja bifidobaktereid.
Kahjuks ei saa kasulikke mikroobe soolestikku varuks koguda, kuid korras soolestik on hea tervise nurgakivi.
Mikroobide kooslus ja tasakaal
Probiootikumid ongi elusaid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaadid, mis mõjutavad soolestikus elunevate mikroobide kooslust ja tasakaalu, aidates suurendada kasulike bakterite hulka. Need peavad sisaldama just inimorganismile omaseid häid baktereid, mille ohutus on tõestatud, olema võimelised soolestikku kinnituma ja seal elama.
