Uus liikluskindlustuse seadus – mis ja kui palju muutus?

Kui tegu on vanema autoga, mis võib jääda pikaks ajaks kasutuseta, tasub ­jälgida, et liiklusregistris oleva sõiduki viimase kindlustuse lõppemisest ei mööduks rohkem kui 12 kuud, sest vastasel korral tehakse sellele mitte just kõige soodsamatel tingimustel automaatne kindlustus ning esitatakse arve. Et seda vältida, tuleb autot regulaarselt kindlustada või see ajutiselt registrist kustutada. Ilma liikluskindlustuseta autot kasutada ei tohi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kord ­seadusesse valatud reeglid seisavad ­kindlatel ­jalgadel, ent kui muutub aeg, siis muudetakse ka seadusi. Oktoobris ­hakkasid ­kehtima uued liiklus­kindlustuse põhimõtted. Kasulik on endale selgeks teha, mida uus liiklus­kindlustuse ­seadus ütleb.

Juhtunud ei ole midagi erilist, lihtsalt liikluskindlustus kaotas oma erilisuse – nii võiks võtta lühidalt kokku Liikluskindlustuse Fondi (LKF) selgitused. Seni kehtinud liikluskindlustuse seadus võeti vastu 2001. aastal ehk enne võlaõigusseaduse tulekut. Nüüd kohandati liikluskindlustuse seadust nii, et see oleks olemuselt võlaõigusseaduse sarnane.

Poliisid jäid ajalukku

Liikluskindlustuse varasema erilisuse hea näide on asjaolu, et kuni selle aasta 1. oktoobrini kehtis kord, kus kindlustusandja ja selle võtja ei sõlminud mitte hariliku, kindla tähtajani kehtiva kindlustuslepingu, vaid tähtajatu lepingu, mille alusel väljastas kindlustuse andja poliisi. Uus seadus kaotas kogu „poliisinduse”, eraldi dokumente nimetusega „liikluskindlustuse leping” ja „liikluskindlustuse poliis” enam ei ole. Korraga tohib sõlmida kuni ühe aasta pikkuse lepingu.

Too muudatus on aga eeskätt vormiline ega muuda kindlustuse võtja seisukohast sisuliselt kuigi palju. Mõni teine muudatus on praktikas tähtsam.