Lugeja arvab

Postkast Foto: Erakogu

Olen täiesti nõus, et tervislik toitumine hoiab kaalu paigal ega lase sel suuremaks minna. Üleliigne vesi läheb kehast välja. Ka mina, 81+, maadlen kaaluga ning abi saan tervislikust toidust ja taimeteedest. Söön tervislikult, käin võimlemisringis, loen ajakirjast 60+ häid nõuandeid ning olen rahul.

Nella, Lääne-Virumaa

Tean, et enamik seeniore kasutab internetti. Ka mu 77aastane õde, kes organiseerib väljasõite ja ekskursioone. Tema asjaajamine käib ikka interneti kaudu. Hea, et ta nii aktiivne on, mis ta ikka päevad läbi kodus norutaks! Eriti sellepärast, et abikaasa on kõrvalt läinud. Õel on linnaelu ja -melu ümberringi. Meie aga peame pensionipõlve hajaasustusega külas, kus naabreidki õieti pole, kellega suhelda. Sellepärast lausa kardan internetti – sellest võib sõltuvus tekkida. Praegu on ilma internetita aega rohkem. Näen päeva jooksul ikka teise inimese nägu, saan rääkida, midagi koos ette võtta ega vahi päev läbi kellegi kukalt. Mõtlen, et ilmselt oleme ajast maha jäänud. Aga hinged on ikka noored. Vaid siis, kui mõni tõbi end meelde tuletab, oleme vanahingelised. Nagu peakski kohe mingi mure kallal olema, muidu on tunne sees liiga ülemeelik ja hakkad vägisi utoopilisi plaane pidama, selle asemel et otsi koomale tõmmata. Ongi nii, nagu Kristiina Vaarik kirjutab: kui on tervis, on elurõõm, ja kui pole, on kurbus ja tüdimus. Mu mees on täielikult minu kontrolli all: pistan õigel ajal tableti nina alla ja ütlen, millal ta viimati arstil käis ja millal peab uuesti minema. Ise ei tea ta sellest tuhkagi. Seega kui soovite, et teil kõrval ikka oleks, keda kiita või kiruda, siis hoidke teda hoolega. Iga inimene on kullast kallim. Maksatoidu retseptid olid otsetabamus. Jahimeestel lõppes just suur põdrajaht ja mul on maks sügavkülmas tegemist ootamas.

Elvi, Järvamaa

Kõige rohkem jäi silma Kristiina Vaariku lugu elurõõmust ja tüdimusest. Olles ise ka juba pensionil ja käies ringi, tahaksin sel teemal paar sõna sekka öelda. Kõigepealt tekitas Vaariku jutt äratundmisrõõmu: olen ise palju kordi Euroopas ja Saksamaal ringi reisinud ja märganud seal just niisuguseid elurõõmsaid pensionäre, kes kohvikutes istuvad. Kui nendega seltsida, saad vastu lahke naeratuse või sõbraliku sõna. Mis peamine – neid iseloomustab väärikus ja lahkus. Just see, millest kahjuks meie prouadel ja härradel vahel puudu jääb. Toon mõne lihtsa näite. Esmaspäeviti on rahvusraamatukogus teemaõhtud, kus tuntud inimesed oma elust või reisidest räägivad. Kui tund aega enne uks avatakse, siis tormavad mõned väärikad prouad tõugeldes ja turtsudes sisse ja asetavad oma koti vabale istmele. Kui keegi hiljem sinna istuda tahab, tuleb vastus – koht on reserveeritud. Saan aru, et tuttavale tahetakse koht kinni panna, aga peab siis seda nii ebaviisakal moel tegema? Tagasihoidlikud ja rahulikud inimesed endale niiviisi kohta ei saagi. Teine näide. Firmad korraldavad bussireise loodusesse ja teatrisse. Sealgi kordub sama stsenaarium: tõugeldes bussi ja hõivatakse mitu kohta korraga. Kaasneb valjuhäälne jutt, nii et giidi või reisisaatja seletused jäävad kuulmata. Palun südamest vabandust tõeliselt väärikate pensionäride ees, aga teistele tahaksin küll soovitada: kui tahate, et teist lugu peetaks ja teid austataks, siis alustage iseendast. Noorust ja tervist nagunii tagasi ei saa, aga oma elu võib sõbraliku käitumise ja lahke naeratusega küll paremaks muuta.

Anne Rebane, Tallinn

Ajakirja tellimuse uuendamisega oleme uue teatmeteose omanikud. 60+ terviseraamatu „Südameasi” tegijaid jääb tänada, sest kunagi pole õpetussõnad liigsed. Seda tarkust pole ainult seenioridele vaja. Raamatusse on tulnud inimeste lood, mis teeb ainestiku palju usutavamaks. Kui tihti räägime: südamega pole korras lood, küll süda valutab, see läheb nii südamesse, kas kõike tasub südamesse võtta, miks sa oled nii külma südamega. Ega ma raamatust retsepte ootagi, vaid võrdlen, analüüsin, teadvustan omi probleeme. Kui tihti tuleb näiteks vererõhku, vere suhkrusisaldust mõõta. Miks kuulmine on häiritud, milline on silmanägemine, sest vananemine toob kaasa terviseprobleemid, kas kõik on loomupärane või sealgi on oma ebakõlad. Kas peame kinni tervisliku toitumise põhimõtetest, arvame, et maal on paremad võimalused kasvatada puu- ja köögivilja. Omatoodetu võib mõnikord kallimgi olla, aga teisalt puhas kasvukeskkond tagab kvaliteedi. Raamat jääb kindlasti öökapile, et teda aeg-ajalt sirvida. Tarkust ei ole kunagi üleliia.

Jaan Viska

Lugesin huviga mehi kimbutavatest haigustest ja otsustasin elustiili muuta, arvatavasti tuleb perearsti juurde ka aeg kinni panna.

Urmas, Pärnumaa

Internetiühendus on tänapäeval väga vajalik. Õnneks on see jõudnud ka kaugematesse maanurkadesse. Saavad ju pea kõik asjaajamised arvuti abil tehtud. Ainult ajalehti, ajakirju ja raamatuid loen ikka meelsamini paberil. See on ju nauding: istud mugavasse tooli, paned jalad tumbale, lülitad seinalambi põlema ja avad hetke lugemisvara. Eriti õdusaks teeb olemise kuumaval puuküttega pliidil kahisev kann ürditeega. Arvutiekraani silmitsedes mõnusat olemist, rahulolu ja lõõgastust millegipärast ei teki. Muidugi pole tänapäeva kiires tempos mõeldavgi, et puudub arvuti ja oskus seda kasutada.

Erna

Tore, et meesteprobleemid ette võtsite. Ega mehed ju enne arstile lähe, kui viimane häda käes. Või siis saavad lugeda teiste haigustest ja avastavad, et endalgi see tõbi küljes.

Anne Plaser, Tallinn

Meeldis Kristiina Vaariku artikkel elutüdimusest ja -rõõmust. Olen temaga nõus, mis puutub tasuta üritustesse: tihti võtab nendest osa üllatavalt vähe inimesi. Ma ei ole veel pensionär, paar aastat on jäänud. Käime koos elukaaslasega kord nädalas tantsutrennis. Peoõhtud, kus tantsida saab, ei ole kallid, aga sealgi käib vähe rahvast. Teatripileteid saab tihti osta odavalt, ei saa nuriseda ka tasuta ürituste koha pealt, näiteks Viljandis korraldatakse tasuta loodusõhtuid, ka raamatukogu ei maksa midagi, sealgi on tihti huvitavad näitused. Ise peab aktiivne olema ja säilitama terve uudishimu.

Tiiu Ehrenpreis, Viljandimaa

Eesnäärmehaiguste juttu luges minu mees ka, aga kas ta arsti juurde läheb, näeme tulevikus. Maksasöömise artikli peale ruttasin poodi ja ostsin maksa, praadisin seda ja sõime isukalt.

Marju Krais, Aravete, Järvamaa

Enim meeldis „Küpsisekarp saab majapidamises praktilised ülesanded”. Meeldivad kiiksuga nipid üleüldse. Ja „Kuidas jalad pehmeks saada”. Jalakandadega on ka minul  probleem.

Aili Laak, Pärnu

Olen selle numbriga ülimalt rahul. Teemad on mitmekesised ja äärmiselt vajalikud. Minu erihuvi pälvisid lood värvilisest toidulauast ja kaalulangusest, immuunsüsteemi tugevdamisest ja õlidest. Ise juhendan üle kümne aasta Kiili valla eakate kunsti- ja käsitööringi. Seal oleme teinud gobelääne, klaasimaalitehnikas vitraaže, siidimaali, salvrätitehnikas kaunistatud nõusid, jõuluehteid. Eakatele on selline tegevus ääretult oluline, õpetab tegema asju, mida enne ei osatud, elavdab seltskondlikku lävimist, peame ühiselt sünnipäevi, külastame kauneid koduaedu, käime ekskursioonidel, mida vald meile võimaldab. Samuti katab vald osaliselt kunstitarvete maksumuse. Selle sügise elamusrohke reis oli Mooste valda meie hea haldja sotsiaaltöötaja Talvi Aruaasa eestvõtmisel. Temaga oleme oma näitustega palju kordi Soomes sõprusvallas käinud ja osalenud sealsetel advendiväljamüükidel. Tänu ühistegevusele oleme reipad, heatujulised, ja mis peamine, uudishimulikud ja õppimisaltid, kuigi oleme 80 ja pluss.

Helgi Taim