/nginx/o/2013/10/22/2565984t1h61b3.jpg)
Peale teavitustöö jaotab maanteeamet koostöös vastutustundlike kindlustusettevõtete ning politsei- ja piirivalveametiga neile jalakäijatele ja jalgratturitele, kes jäävad märkamatuks, sel aastal üle 125 000 helkuri. Helkureid saab liikluskoolitustel. Ka politsei jagab helkureid jalakäijatele ja jalgratturitele, kes on pimedal ajal ohusituatsiooni sattunud ja kel helkurit pole. Helkurikampaania kestab aasta lõpuni.
Maanteeameti kinnitusel on liiklejad helkuri vajalikkusest üldiselt teadlikud. Kerstin Kolmann maanteeameti ennetustöö osakonnast tuletab pimeda saabudes helkuri kandmise vajadust taas meelde, sest jätkuvalt saab pimedal ajal Eestis surma palju jalakäijaid, kellest vaid mõni üksik on õnnetuse toimumise ajal helkurit kandnud.
Maanteeameti statistika andmetel sõideti 2013. aastal Eestis jalakäijatele otsa 349 juhul. Kokku hukkus õnnetustes 23 jalakäijat, neist pimedal ajal 15 inimest. Neist 15st omakorda 12 ei kandnud helkurit.
Selle aasta üheksa esimese kuuga on toimunud 253 jalakäijale otsasõitu. Õnnetustes on hukkunud 14 jalakäijat, neist pimedal ajal kuus inimest, kellest viis ei kandnud helkurit.
Helkur peab olema nähtav võimalikult mitmest suunast: erineva kinnitusviisiga helkurlindi võib lihtsalt varruka või püksisääre peale asetada, nööri otsas olev helkur kinnitatakse haaknõelaga riiete külge nii, et see jääb rippuma umbes põlve kõrgusele (50–80 sentimeetrit maapinnast ehk autotulede kõrgusele). Maantee vasakus servas liikudes tuleb helkur kinnitada keha sõiduteepoolsele ehk siis paremale küljele. Parim lahendus on riietele püsivalt kinnitatud helkurlint või kleebis, mis välistab helkuri unustamise.
Helkur ei ole autojuhile nähtav, kui jalakäija selle oma kehaga ära varjab. Sagedasti maanteel liikuval jalgratturil ja jalakäijal on soovitatav kanda ohutusvesti ning jalgrattal peavad lisaks helkuritele pimedal ajal kindlasti põlema nii ees- kui tagatuled. Ka hele riietus aitab teel liiklejat paremini märgata.