Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust.
Eesti keskmise pensioni suhe netopalka on Euroopa Liidu madalamaid
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holsti kinnitusel on Eesti keskmise pensioni suhe netopalka viimastel aastatel püsinud selle näitaja lähedal, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see üks madalamaid.
Vastavalt 2014. aasta lõpus SEB korraldatud pensioniharjumuste analüüsitulemustele, säästab Eesti riigi venekeelne elanik pensioniks tunduvalt vähem kui tema eesti keelt kõnelev kaasmaalane. Teda iseloomustab väiksem valmidus oma investeeringutega riske võtta ja suurem konservatiivsus.
Näiteks 40 protsenti 46–60aastastest Eestis elavatest vene keelt kõnelevatest pensionikogujatest valib konservatiivse II samba pensionifondi. Eestikeelsete kodanike seas ulatub see protsent vaevalt 30 protsendini.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holsti sõnul annavad uuritud andmed märku sellest, et vene keelt kõnelevad inimesed suhtuvad pensioni kogumisse suurema umbusaldusega või ei võta pikaajalist kogumist tõsiselt. „Ilmselt on venekeelse elanikkonna madalama säästmisaktiivsuse põhjuseks väike informeeritus ja nõrk teavitustöö. See viib tulemuseni, kus inimene ei pea vajalikuks või õigeks oma pensionile lisa koguda ja see omakorda võib negatiivselt mõjuda vene keelt kõnelevate eestimaalaste pensioniea elukvaliteeti,“ selgitas ta.
Pikemas perspektiivis võib see Indrek Holsti sõnul viia olukorrani, kus üks rahvusgrupp on vähem kindlustatud kui teine.
„Euroopa Liidu keskmine suhe ulatub viimasest pensionieelsest sissetulekust ligi 65 protsendini. Eestil on selle näitajani kindlasti veel pikk tee minna. Arvestades seda, aga samuti riigi põhilisi demograafilisi trende, on väga tähtis, et kõik Eesti elanikud panustaksid oma pensioni sissetulekusse,“ lisas Indrek Holst.