Vanema inimese kodu peaks olema praktiline

Vanainimese kodu võiks olla hubane ja praktiline. Foto: Elukiri

Ille Grün-Ots, Elukiri

Kodu on inimesele üldjuhul väga tähtis koht. Mida vanem inimene, seda rohkem aega ta tõenäoliselt kodus veedab. Ja seda praktilisem, õdusam ja ilusam võiks kodu olla.
 

“Vanema inimese kodu ei peaks kohe kindlasti välja nägema vanamoodne. Pigem võiks kodu olla avar, valgusküllane – nagu iga teinegi kodu,” on sisekujundaja Aet Piel raudselt veendunud. Aet meenutab üht oma klienti: “65-aastane Õismäe korteris elav pensionär oli väga rõõmus, et ma disainisin tema köögi moodsalt hõbedaseks, ta sai baarileti koos pukkidega. Naine ütles, et lõpuks ometi teeb keegi talle moodsa asja – et ta on vana küll, aga ta ei taha, et ta kodu oleks vanamoodne!”

Pieli sõnul peaks eakama inimese kodu olema funktsionaalne: et kõik toimiks. Et sahtlid ja kapiuksed avaneksid ja sulguksid kergelt, et oleks võimalikult vähe kummardamist. Ka noorel inimesel on lihtsam, kui praeahjust toitu võttes ei pea kogu aeg kummardama – tänapäevased praeahjud ei ole tingimata pliidiplaadi all, vaid neid saab integreerida köögimööblisse töötasapinna kohale. Ka nõudepesumasinaid ja tavalisi pesumasinaid saab nii paigutada, et asjatades ei peaks küürutama. Olemas on isegi sellised pliidiplaadid, mida saab söögitegemise ajaks allapoole lasta: täpselt nii madalale, et ka näiteks ratastoolis istujale oleks kõrgus paras.

Köögis on tähtis paigutada söögitegemise riistad-nõud mugavale kõrgusele. Kui seina peal on ruumi, võib palju asju konksude otsa riputada, sealt saab need kergemini kätte kui kapist-sahtlist.

Valge värv ei tähenda haiglat

Sisekujundaja sõnul on eakatele üsna iseloomulik, et kodu värskendades kipuvad nad ikka vanaaegseid tapeete ja muid materjale valima: nad on nendega harjunud, eluaeg on ju nii olnud.

“Arvatakse, et näiteks beež tapeet on kindla peale minek ja suurt muud nagu välja mõelda ei osatagi. Aga beež võib tekitada lõpuks ka väga ruineeriva tunde. Ka niisama luitunud tapeet on depresseeriv, seal ei päästa ka üks erk diivan suurt midagi.

Ja näiteks valge värvi kohta arvatakse, et see on liiga ekstravagantne või siis meenutab haiglat. Valge ei ole meie kliimas kunagi liig – valge ei pea kriitvalge olema, sel on väga palju erinevaid varjundeid. Heledad seinad avardavad ruumi ja tekitavad hea enesetunde. Vanematel inimestel on enamasti palju pilte, fotosid, maale – need kõik tasakaalustavad heledat seina ja teevad ruumi koduseks. Nii et ärge kartke heledat ruumi!

Samas ei soovitaks ma tugevaid ja erksaid värve suurtel pindadel. Mingil hetkel võivad need ju väga lõbusad tunduda, aga pidevalt sellises ruumis viibimine väsitab ja neelab energiat. Kui tegu väikeste ruumidega, siis seda enam ei maksa neid suurte värviliste mahtudega üle koormata.

Igal juhul soovitan ma kasutada sisearhitekti abi, kuigi miskipärast arvatakse, et selline teenus on väga eksklusiivne ja seega kallis. Kaugeltki mitte! Küsige asjatundjalt nõu tervikliku värvilahenduse asjus, et kodu saaks värske,” julgustab Piel.

Magamistuba olgu eriti mugav

Magamistoas veedab inimene suure osa ajast ning seega peab seal olema eriti mugav. Soovitavalt olgu põrand sile ja ilma vaibata – nii on ohutu liikuda unisena, hommikul just ärganuna ning öösel tualetti minnes. Hea, kui juba voodist saab tule põlema lülitada. Valige kõrgem voodi – nii on sealt ülestõusmine mugavam.

Magamistoa mööbli hulka võiks kuuluda käetugedega tool, et saaks riietuda kukkumist kartmata. Eriti hea tool on selline, mille käetugesid saab üles tõsta. Ja taas: kõrgemalt toolilt on parem tõusta kui madalalt!

Uksed eest ja lävepakud ära

Õnnetuse või haiguse tõttu võib ratastooli sattuda igaüks, mitte ainult vanem inimene. See tähendab aga, et kodus peab nüüd olema senisest rohkem ruumi ja avarust, et tooliga üldse liikuma mahuks. Pieli sõnul ei nõua Eesti ehitusseadused selliste tehniliste normide täitmist ja mõõtude järgimist, et seal oleks võimalik liikuda ka ratastoolis, Soomes näiteks peab ratastooliga ära mahtuma isegi vannituppa. Meie nõukogude ajal ehitatud kortermajades on aga peaaegu täiesti võimatu ratastoolis ringi sõita: kitsad ukseavad, vannituppa mahud niisamagi sisse vaid külg ees ja kempsus ei saa suur inimene ringigi pöörata.

Siit ka esimene soovitus: enne ratastooli ostmist mõõtke, kas see mahub olemasolevatest ukseavadest läbi, toole on ju igas mõõdus. Kui aga inimene juba ise on väga suur ja lai, siis loomulikult pole kitsama tooliga midagi peale hakata ja tuleb hakata nuputama. Näiteks kui kodu vaheuksed just ristseliti ei avane, tõstke need eest ära ja kruvige ka hinged piidalt maha. Järgmine suhteliselt leebe variant on uksepiitade mahavõtmine. Kui siis ka ei mahu, tuleb kas elamine sobivama vastu välja vahetada või võimaluse korral kapitaalsemad ehitustööd ette võtta ning ukseavad lihtsalt suuremaks lõhkuda.

Põhimõtteliselt saab maha võtta ka korrusmaja WC ja vannitoa vahelise seina, aga kuna selline tegevus klassifitseerub ehituse alla, tuleb teha projekt ja taotleda luba kohalikust omavalitsusest.

Omaette väike probleem on uksepakud. Osav sõitja saab lävepakust ratastooliga küll üle, aga nõrgem võib hätta jääda, sestap oleks tark tegu needki üles võtta. Ilma uksepakkudeta kodus on vanal inimesel üldse lihtsam liikuda, ei komista kuhugi taha.

Sama lugu on vaipadega: need kipuvad alailma vähe töntsima jala või ratastooli ratta taha takerduma. Kui just tingimata vaip peab olema, peaks see olema latekspõhjaga, siis vaip ei libise.

Korralikud panipaigad päästavad kaosest

Asju on meil kõigil. Mida kauem elatud, seda rohkem kipub neid olema. Vahel ka tegelikult mitte eriti vajalikke asju, aga no kuidas sa viskad ära, kui asi veel terve...

Aga kuhugi tuleb ära mahutada ka tõeliselt vajalikud asjad: suveks kasukas ja talvesaapad, tolmuimeja – ja siis veel kõik need raamatud, mida soliidsemas eas inimestel on tõenäoliselt oi kui palju. Kui elamine väikesevõitu, oledki püsti hädas. Raamatuvirnad seina ääres ja nutsakad igal pool pole just kõige kenam vaatepilt. Koperdad veel otsa ka.

Pisikese elamise võlusõna on panipaigad! Allpool mõned soovitused, kuidas ka väikeses kodus asjade mahutamiseks ruumi tekitada.

Kuidas mahutada asju

* Terve seina riiulitega katmine annab tihtipeale parema tulemuse, kui üksikute riiulite paigutamine laiali siia-sinna. Riiulipinnana saab ära kasutada ka ruumides olevad nišid ja süvendid.

* Kui teil ruumi vähe ja aknalauad kitsad (või pole neid üldse), aga tahaks natuke rohelist ise kasvatada, võite maitsetaimekastid paigutada köögiosa ja eluruumi eraldavale poole ruumi kõrgusse ulatuvale riiulile. Ilus silmale vaadata ja samas äärmiselt praktiline. Riiulisse saate ka muud vajalikku paigutada.

* Kui riiul tundub asjade paigutamiseks liiga avatud, võib sinna asetada sobivas mõõdus punutud korvid või kartongist karbid (kuhu sisse asju mõnus panna).

* Pange riiulid jooksma ka seinapidi üleval lae all! Riiul võib niimoodi paikneda ümber terve toa, ka uste ja akende kohal. Las mõni noorem sugulane laob sinna kenasti näiteks raamatud, mida te kohe kindlasti iga päev ei loe.

* Ülihea panipaik on garderoob, paraku väikese korteri puhul sellele üldse ei mõeldagi – ruumi nagunii vähe. Aga pigem näpistage selle jaoks ruumi mõnest toast, sest garderoob, ka kõige väiksem, mahutab väga palju! Kui teil on viilkatusega maja, saab garderoobi edukalt teha just kaldus katuse alla.

* Garderoobi tuleb kujundada nagu mis tahes teist ruumi kodus. Kui raha rohkem, saate selle täita kõikvõimalike spetsiaalsete garderoobisüsteemidega. Kel aga käed küljes, võib riiulid ja riidestanged ise meisterdada. Enamasti on garderoob võõra silma eest varjatud ja nii ei pea ka häbenema, kui midagi ongi ise tehes vähe viltu läinud.

* Paigutage panipaigas asjad nii, et vähem vajaminevad esemed on kõrgematel riiulitel või lihtsalt tagapool. Raskeid asju ärge kuhugi ette riiuli servale pange – üheksal juhul kümnest tõmbate need midagi tagantpoolt otsides endale varba peale.

* Lahtiste riiulitega panipaigas on tolmuimejast väiksemaid asju mõttekas hoida kastides/karpides. Aga kindlasti kirjutage kastidele-karpidele, eriti neile, mille sisu harva vaja läheb, suurelt peale, mis seal sees on. Näiteks “Jõuluasjad” või “Lihavõtteasjad” või “Vanad märkmikud”. Te võite küll pärast ülestõusmispühi olla raudselt veendunud, et küll ma nüüd mäletan, et panin asjad Salamandri kingakarpi, aga aasta pärast on kõik meelest läinud ning asi võib lõppeda sellega, et lihavõttetibud leiate üles jaanipäevaks...

* Kasutage ära panipaiga ukse sisepind kui muidu täiesti kasutu ala. Riputage uksele pisemaid ja õhemaid asju, mis muidu teiste vahele kipuvad ära kaduma: tolmuimeja otsikud, pikendusjuhtmed, nöörid-paelad, vihmavarjud. Kui hoiate panipaigas näiteks potte, mis üksteise sisse mahuvad, võite nende kaante jaoks uksele hoidiku meisterdada.

* Saagu valgus! Ikka korralik, mitte mõni hõõguv seasilm – peadpidi pimedas konkus kobada on üks närviajavamaid tegevusi. Ka mõni pistikupesa kulub suurema panipaiga puhul ära – tolmuimeja jaoks või siis näiteks selleks, et proovida, kas vanal vahvliküpsetajal on ikka hing veel sees.

* Riiuli, kapi, garderoobi või muu panipaiga võõra silma eest peitmisvahend ei pea traditsiooniline uks olema. Sama head või veel paremad on lükanduksed, rulood ja lamellkardinad või kangad, mis võtavad ustest hulga vähem ruumi. Mis ka oluline: rulood ja lamellkardinad on suhteliselt odavad.

* Trepialune. Et mitte sinna niisma kola ladustada, tehke trepialusest korralik panipaik. Kapiustega pole mõtet jamada, sest enamasti ei jätku ruumi nende avamiseks. Uste asemele sobivad hulga paremini kas rulood või hoopis samasugused kardinad mis ruumi akendel.

* Kasutage ära voodialused! Ratastel sahtlid või kerged korvid, mida saab aseme alt hõlpsalt välja tõmmata, on ülihead panipaigad.

Vanainimese lõhna vastu

Ole sa nii puhas inimene kui tahad, tihti kipub kõigest hoolimata eakama inimese kodus eriline “vanainimese lõhn” olema. Eks kõik need rohud ja värgid, mida paratamatult aina enam ja enam kasutada tuleb, annavad oma. Ka riided, mis pikalt kuhugi kappi või konkusse ummuksisse seisma jäänud, hakkavad ebameeldivat lõhna eritama. Kui ventilatsioon ka veel kehv, võib lisanduda hallituski. Ja kui remont aastakümneid tegemata, võib minna nii, et lapselapsed teil käimise järel omavahel ninaga tõmbavad: jälle see lõhn!

Üks võimalusi hea toaõhu saamiseks on poest ostetud õhuvärskendite ja lõhnakotikeste kõrval teha lõhnakotikesed ise. Suvel korjate, siis kuivatate ja panete kenasse hõredast riidest kotikesse. Head lõhnataimed kuivatamiseks on näiteks maarjahein, lavendel, tüümian, rosmariin, sidrunmeliss, iisop, kadakas, salvei, aedmajoraan, angervaks, ka roosi kroonlehed.

Kasulikud vidinad

Lisaks nutikale sisekujundusele on olemas sadu väiksemaid vidinaid, mis vanema või erivajadustega inimese koduse elu kergemaks teevad. Näiteks Invarus, Tervise Abis või ka inva- ja tehnilise abi keskuses (ITAK) on terve pikk nimekiri kõikvõimalikest niinimetatud olmeabivahenditest, mida saab kas kohe osta, tellida või siis hoopis laenutada.

Mõni näide:

* Kokanuga, mille kõver ja jäme ergonoomiline käepide väldib pinget randmes ja tagab parema haarde. Samasuguse disainiga on ka näiteks juustunuga.

* Kartulikoorimisnuga ja nõudepesuhari, mis on kinnitatud laua serva külge.

* Klaasihoidja, millel on kaarjas plastkäepide – vidin hõlbustab peenmotoorika häiretega inimestel haarata klaasi paremini.

* Söömise ajal saab toidunõude alla panna mittelibisevad alused, sellist mittelibisevat materjali saab ka rullina osta ja sealt siis paraja tüki lõigata.

* Haaratsid, mis on disainitud nii, et käepidet saab pöörata 90 kraadi ja kasutada käsivarre toetust. Sobib inimestele, kellel on tugevalt häiritud käeline tegevus. Haaratsi haaravat osa on võimalik pöörata kahte positsiooni ja seda saab kasutada nii horisontaalses kui vertikaalses asendis; ilma et peaks kätt pöörama. Sihuke riistapuu on abiks näiteks riietumisel – kui inimene ei saa kummarduda, aga püksid vedelevad voodi ees põrandal jne.

* Abivahend soki ja suka jalgapanemisel neil, kellel on probleemid selja, puusade või põlvedega. Lihtsustab pika või lühikese suka või soki jalgapanemist. Sukk libiseb nailonkanga peal, seega saab seda kergesti üles tõmmata.

* Nööpija ehk käepide, millel spetsiaalne aas otsas ja millega saab töntsimate näppude korral nööbi läbi nööpaugu tõmmata.

* Vidin, millega saab väiksemaid asju keerata (osade lukkude võtmeid näiteks).

* Kamm, mille käepide on 37 cm pikkune – selle kasutamine aitab vähendada sõrmede ja õlavöötme lihaste pinget.

* Spetsiaalsed poti- ja dušitoolid, millest parimate materjaliks on valitud tugev plastik ning alumiinium, mis kindlustab tooli kindla püsimise ebatasastel, kaldus ja märjal pinnal. Toolijalgade konstruktsioon, otsikute pehme ja hästi haarduv materjal väldivad libisemist duši all. Tooliistmel on enamasti libisemisvastane muster, tihti on ka käetoed, pehmendused ja vajadusel kaanega siiber.

* Potikõrgendused nii käetugedega kui ilma, läheb vaja näiteks ratastooliinimesele. Tuleb ainult vaadata, et kõrgendus vastab kasutaja kaalule. Mõnel kõrgendusel saab ratastoolist WC-potile istudes käetoe tagasi lükata.

* Vanniistmed: nii tavalised (toetub vanni servadele, sobib enamlevinud vannimõõtude puhul, mõne laiust saab ka reguleerida vastavalt vanni laiusele) kui seljatoega ning pööratavad.

* Uksega vannid! Süsteem on lihtne: avad ukse, lähed vanni, võtad istet, sulged ukse ja lased veel vanni voolata. Pesemise lõppedes lased vee vannist välja voolata, avad ukse ja väljud vannist. Vanni mõõdud on sobilikud kõikidesse korruselamutesse vanade vannide asemele.