R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tuberkuloosi on üha raskem diagnoosida

60+
Tuberkuloosi on üha raskem diagnoosida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kopsud.
Kopsud. Foto: Corbis/Scanpix

Tuberkuloosi haigestumine Eestis langeb ja tuberkuloosihaigeid jääb vähemaks, aga neid on ka raskem diagnoosida, vahendab rahvusringhäälingu teadusportaal Tervise Arengu Instituudi sellekohast statistikat.

2003. aastaga võrreldes haigestus mullu Eestis tuberkuloosi poole vähem inimesi. Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt tulevad riskigruppi kuuluvad patsiendid tihti arsti juurde liiga hilja. Näiteks 2012. aastal ei alustanud tundliku tekitajaga kopsutuberkuloosi vormiga patsientidest ravi ligi 11 protsenti. See tähendab, et need inimesed surid enne ravi algust või esimese ravikuu jooksul. Samas neist, kes alustasid tuberkuloosiravi, paranes 85,5 protsenti.

Ravimresistentse tuberkuloosi korral ei jõudnud 2011. aastal ravi alustada 12,5 protsenti haigestunutest. Ravi alustanutest paranes aga pea 62 protsenti.

Aastal 2013 registreeriti tuberkuloosiregistris 286 tuberkuloosijuhtu, neist 225 olid uued. Noorim haigestunu oli üheaastane, vanim aga 102aastane. 67 protsenti haigestunutest on mehed.

Kõige enam nakatuvad 2013. aasta andmetel tuberkuloosi mehed, perekonnaseisu järgi vaadates nii vallalised kui abielus ja vabaabielus olevad mehed. Ühtlasi torkab statistikast silma, et kõige rohkem on nakatumisjuhtumeid kesk- ja keskeriharidusega meeste hulgas.

Viiendik esmastest ja üle poole korduvatest tuberkuloosijuhtudest on multiravimresistentsed tüved, mille korral ravi kestab 5–7 erineva antibiootikumi kombinatsioonraviga kokku 2–3 aastat. Võrdluseks tuues kestab tundliku tuberkuloosi ravi 6–8 kuud.

Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus. Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu „valgeks katkuks“. Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+.

Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 90–95 protsendil haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Tuberkuloositekitajad levivad väliskeskkonda kopsutuberkuloosihaige rögaga, kõnelemisel, köhimisel ja aevastamisel õhku paiskuvate silmale nähtamatute piisakestega.

Tartu Ülikooli Kopsukliiniku andmetel püsivad tuberkuloositekitajad püsivad nakatumisvõimelistena piiskadena õhus kuni 5 tundi ja hõljuvad 5 meetri kaugusele; kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta; raamatulehtedel 3 kuud; tänavatolmus 10 päeva; lahtistes veekogudes 150 päeva; haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodeles (või, juust) nende säilitamisel külmas 260 päeva.

Kõige sagedamini levib tuberkuloos olmenakkusena. Lisaks piisk- ja tolmnakkusele võib tuberkuloos levida ka haigustekitajatega saastunud toidunõude, taskuräti, pesu ja muude esemetega. Selline levikuvõimalus on eriti ohtlik, kuni haige pole oma haigusest teadlik.

Tuberkuloos algab enamasti oluliste vaevusteta. Haige võib olla elurõõmus ja aktiivne, vahel tujukas ja väsinud. Võib esineda öist higistamist, vähest temperatuurikõrgenemist õhtupoolikul. Mõnikord tekib lühiajaline palavikuhaigus (kuni 1 nädal), mida peetakse gripiks.Kopsutuberkuloos avastatakse röntgenülesvõttega.

Eesti on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt kuulutatud multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi ohumaaks. Ohumaade hulka kuulub ainult neli Euroopa Liidu riiki.

Märksõnad
Tagasi üles