/nginx/o/2014/06/20/3132733t1hf040.jpg)
Perearsti nõuandeliinile 1220 on sel aastal helistatud ligi 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Vanemad inimesed kurdavad telefonitsi kõige enam vererõhuprobleemide üle.
Seeniorid küsivad perearsti nõuandetelefonilt vererõhu kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearsti nõuandeliini 1220 projektijuhi Külli Friedemanni sõnul on telefoni teel meditsiinialase nõu küsimine aasta-aastalt populaarsemaks muutunud. „Helistatakse oma perearsti töövälisel ajal, kui viibitakse välismaal puhkusereisil ja siis, kui soovitakse anonüümset nõu küsida,” loetles ta helistamise peamiseid põhjuseid. „Peamistelt kaebavad inimesed telefonitsi talvisel ajal külmetuste, suvel putukate ja just eriti puugihammustuste üle, vanematel inimestel on vererõhuprobleemid. Väikelaste emadel on mitmeid küsimusi imikute hooldamise kohta, millega ehk oma perearsti ei soovitagi tülitada.”
Talvisel ajal saab perearsti nõuandeliin sageli kõnesid Egiptusest, Marokost, Tuneesiast, kus eestlased puhkusereisidel viibivad. „Nõu küsitakse enamasti seedetrakti probleemide osas ja kuidas apteegist vajalikke ravimeid küsida. Välismaalt helistades tuleb kasutada numbrit +372 630 4107,“ selgitas Külli Friedmann.
Efektiivse nõuande saamiseks soovitab perearsti nõuandeliini 1220 projektijuht enne kõne tegemist võimaluste piires ise enda või konsultatsiooni vajava isiku tervislikku seisundit hinnata. „Näiteks palaviku kahtlusel tuleks mõõta ära kehatemperatuur, vererõhu probleemide korral mõõta vererõhk. Kui on võetud ravimeid, siis vaadata täpselt järele nende ravimite nimed ja tarvitatud kogused. Lisaks on hea võtta käeulatusse paber, kuhu vajadusel märkmeid teha.”
„Perearsti nõuandeliinilt 1220 saab infot edasiste tegevusjuhiste osas, tegu on siiski nõuandeliiniga ja olemasolevat raviplaani siin ei muudeta. 87 protsenti kõnedest lõpeb koduse ravi juhistega, seitse protsenti soovitusega järgmisel päeval perearsti vastuvõtule minna, kuus protsenti soovitusega EMOsse ehk erakorralise arstiabi poole pöörduda ja kiirabi kutsumist soovitatakse väga harva umbes ühele inimesele ööpäevas,” tõi perearsti nõuandeliini projektijuht välja üldise helistamiste statistika.
Perearsti nõuandeliin 1220 on Eesti Haigekassa rahastatav teenus. Nõuandetelefonil vastavad helistajatele kogenud perearstid ning pereõed eesti ja vene keeles. Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed.
Keskmiselt pöördutakse terviseküsimuste osas abi saamiseks nõuandeliinile 22 500 korda ühes kalendrikuus.