Hambaarstide üks põhimuresid on kaaries, mille vanemad ja vanavanemad teadmatustest sageli oma järglastele edasi annavad.
Vanemad ja vanavanemad nakatavad järeltulijaid teadmatusest hambakaariesega
7. november 2014, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembris tähistatava hammaste tervise kuu üks eestvedajaid, Kliinik 32 peaarst dr Lauri Vahtra märkis, et rahvafolklooris on levinud arvamus, justkui oleksid kehvad hambad päritavad. „Tegelikult on päritavad ainult kehvad või poolikud suuhügieeniharjumused, mis mõjutavad laste hammaste tervist kogu elu,“ selgitas ta.
„Veelgi enam – sündides ei ole lapsel suus kaariest tekitavaid pisikuid, kuid sageli saab ta need bakterid esimese 12 eluaasta jooksul oma pereliikmetelt. Kaaries on nakkushaigus ning teadliku tervisekäitumisega saaks nakatumist vältida. Siin on lapsevanemal oluline roll,“ rääkis dr Vahtra.
Kaaries on maailma üks levinumaid nakkushaigusi, mis levib sülje kaudu. Kaariesebakterid kanduvad edasi näiteks nakatunud inimesega sama lusikaga toitu maitstes, ühisest joogipudelist juues või väikelapse lutti oma suus puhastades. Lapse suu mikrofloora kujuneb välja 12. eluaastaks ning selle ajani on ta kaariesebakterile vastuvõtlik. Kaariesekandjateks võivad pidada end kõik inimesed, kellel on kordki elus olnud kasvõi üks hambaauk.
Dr Vahtra lisas, et lapse hammaste tervis sõltubki vanematest ja vanavanematest. „Lapsevanema roll on juba lapse sünnist peale õiget suutervist edendavat käitumist järgida. Sellepärast ei tohi toita last sama lusikaga, millega keegi teine on toitu maitsnud, puhastada lutti seda oma suust läbi tõmmates, lapsega ühte hambaharja jagada, ühest pudelist juua ja nii edasi,“ pani ta vanematele südamele.
„Samuti tuleb õpetada oma lapsele õigeid suuhügieeniharjumusi – aidata tal kaks korda päevas hambaid pesta ja viia laps regulaarselt hambaarsti juurde kontrolli. Kui on auke, siis on väga oluline ära parandada ka piimahambad – iga parandamata auk hoiab suus suurt hulka kaariest tekitavaid mikroobe ja nii kiireneb teistegi hammaste lagunemine. Õige käitumisega annab lapsevanem oma lapsele tulevikuks terved hambad ja laps viib omakorda need teadmised edasi oma sõpradele ja ka tulevasse perre. Ennetada on alati lihtsam ja odavam kui tegeleda tagajärgedega,“ ütles dr Vahtra.
Hammaste tervise kuu raames on Tallinnas Laial tänaval asuva Eesti Tervishoiu Muuseumi hambatuba saanud täiendust suuhügieeni ja kaarieseteemalise väljapanekuga. Laupäeviti toimuvad hambatunnid, millest saab osa võtta kogu perega. Kliinik 32 suuhügienistid Eveli Hark, Krista Aas ja Julia Janpol räägivad seal, kuidas õigesti hammaste eest kodus hoolitseda ja näitavad ise ette, seejärel tehakse koos vahvaid eksperimente ja toimub lõbus viktoriin. Hambatunnid toimuvad novembri lõpuni igal laupäeval kell 14, lisaks toimuvad 8. ja 29. novembril kell 15.30 venekeelsed hambatunnid.
Kogu perega tasub külastada ka hammaste tervise kuu meeleolukat kodulehte aadressil www.hammastetervisekuu.ee. Kodulehel on üleval materjalid, mille üle saab kogu perega koos arutada, teha testi, laadida alla värvimismäng ja palju muud.
Hammaste tervise kuu toimub tänavu juba kuuendat aastat. Eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust, pannes inimesi mõtlema oma suuhügieeniharjumustele – ennetada on lihtsam kui ravida. Hammaste tervise kuu toimub Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga.