Praeguste päevadega korjub igasse päeva rõõmu ning ka kurbust. Elame rahutus maailmas, ka Vigala taevas lendavad madallennul hävitajad. Kas on see valmisolek rahuks-kindlustundeks, ei tea.
60+ lugeja sügisõhtune kurb mõtisklus
Muidugi on 27. oktoober koolielu üks mustemaid päevi. Endise koolijuhina avaldan sügavat kaastunnet kõigile, kes kooliga seotud. Eks koolis põrkuvad paljuski kokku nii ühiskonna- kui ka pereprobleemid. Neile ei pruugita alati mõistlikke lahendusi leida. Ühiskonna "vajalikust" uuenemisest kõneleb ennekõike kommertsmaailm. Minu arvamus on, et austagem ikkagi sadade aastate tarkust elu kujundamisel.
Austage, hoolige ja toetage teineteist ühistes ettevõtmistes, olgu selleks pere, kool, ühiskond, sõpruskond. Siis ehk saabuvad mõistlikud lahendused.
Oma ajakirja veergudel käsitletavate probleemide ring on mulle üsna tuttav. Sellest sügisest olen ka ise pensionär. Ma ei arva, et olen sellega kohe ka ühtlasi ühiskondlikust elust taandunud. Aastatega on kogunenud mitmeid ühiskondlikke ülesandeid: külavanem, volikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige. On palju võimalusi, kuidas kohalikus elus kaasa lüüa, teisalt tahab maakodu ja perekond oma tähelepanu.
Pensionäril on suurepärane võimalus olla kodusoojuse tekitaja ja edasikandja, olla toeks neile, kes abi vajavad. Aeg-ajalt nagu hakkab inimeste teadvusse jõudma, et eakate tarkus ja läbimõeldud tegutsemine viib ühiskonda edasi.
Toimetuselt
Jaan Viska on töötanud kõigis Vigala valla koolides, nii Vana-Vigala kui ka Kivi-Vigala Põhikoolis ning lisaks Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis.
Vana-Vigala Põhikooli juhtis ta aastatel 1992–2003. Selle aja jooksul kasvas Vigala Algkool Vana-Vigala Põhikooliks ning mõis muutus koolimajaks. Lisaks koolitööle jaksab ta vedada külavanema ametit, kirjutada ajalehele artikleid ja organiseerida väljasõite. Tema fotod ja artiklid on ilmunud ka väljaspool vallalehte. Lisaks on Vigala valla aukodanik, hea isa ja vanaisa.