/nginx/o/2016/02/17/5055521t1h8a9a.jpg)
/nginx/o/2014/10/15/3433265t1hdb5b.jpg)
Nohu, hingamisraskus, aevastushood, silmapõletik ja nahalööve – nendega puutuvad elu jooksul kokku paljud. Üha rohkematele inimestele tähendavad need sümptomid üht – allergiat.
Allergia kiusab vanusest hoolimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemate inimestega allergiast kõneldes lausuvad selle jutu peale paljud: „Meie ajal küll mingeid allergiaid polnud!” Tegelikult on ülitundlikkusreaktsioone esinenud sajandeid. Pole mingi uudis, et allergilisi inimesi ehk neid, kes millegi või kellegi suhtes on ülitundlikud, on üha rohkem.
Seda kinnitab ka Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog doktor Maie Laaniste. Tema andmeil on Eestis allergikuid, kel esineb kergemaid allergilisi reaktsioone, umbes 25 protsenti. „Pollinoosi ehk õietolmuallergiat on umbes 15 protsendil, teisi allergialiike esineb vähem,” räägib Maie Laaniste. Mõnede andmete järgi on ülitundlikkusreaktsioone kuni kolmandikul eurooplastest.
Doktor Laaniste selgitab, et kuigi enamasti on allergia ägedam noores eas ning vanusega see taltub, ei küsi selle haiguse avaldumine vanust. Samuti on selle tõve areng üsna sarnane. „Spekter, mille suhtes ollakse allergiline, kipub laienema,” täpsustab ta.
Samuti võib juurde tulla avaldumisviise. Doktor Laaniste selgituse järgi võib näiteks väikese nahalööbe kaaslaseks saada hiljem allergiline nohu. Reaktsioonid, mis järgnevad mesilase või herilase torkele, lähevad allergikul samuti iga korraga tugevamaks. Kel kord on tekkinud tugev turse, soovitab ta teha perearsti juures vastavad analüüsid.
