Kas võtaks ühe väikese klõmaka?

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkohol.
Alkohol. Foto: Toomas Huik / Postimees

Alkoholi­tarbimine on psühhiaater Sergei Tiganiku sõnul justkui jalgpalli ­mängimine – teatud eas ei tohi endist viisi jätkata.

Kui jalgpalluril oleks mõistlik näiteks golfile üle minna, siis aastate lisandudes tuleb ka neil, kes on eelneva elu jooksul kangema kraamiga patustanud või tervisele ohtliku sõltuvuse küüsi alles hiljem sattunud, hoogu maha võtta.

See, kas inimene hakkab vanemas eas napsitama või mitte, sõltub psühhiaatri sõnul suuresti sellest, kas ja kui aktiivselt on ta seda varem teinud – paljud lihtsalt jätkavad vanu harjumusi. Samas leidub neid, kes ei suuda muul moel elu lajatatud hoopidega toime tulla ning üritavad südamevalu või üksildust pudelisse uputada. Need on Tiganiku jutu järgi kaks enim levinud moodust.

Ometi pole see, kui palju eakaid alkoholi kuritarvitab, kuigi nähtav, sest nagu nooredki ei jõua nad tihti abini. Või kui jõuavad, siis on juba hilja. Kui tööl enam ei käida, on probleemi avalikuks tulemine keerulisem.

Samas on Sergei Tiganiku sõnul tööelust taandumine üks mõjutegur, miks üldse pudeli järele haaratakse. Seetõttu soovitab ta tööeluga lõpparve teha järk-järgult ehk tööl tasub jõukohase koormusega edasi käia võimalikult kaua. Õigupoolest teeb inimene tööd nii kaua, kuni ta liigub, sest ka kodus koristamine, söögitegemine või triikimine on töö. Seega ei tohi psühhiaatri sõnul suhtuda töösse eitavalt ning seda ei tasu iga hinna eest vältida.

Kui inimene jääb oma mõtete ja tunnetega koduseinte vahele, tõmbub tavaliselt koomale ka tema suhtlusringkond. Nii võib juhtuda, et ta ei oska isegi kedagi külla kutsuda, et juttu ajada ja – miks ka mitte? – veidike klaase kokku kõlistada.

Samas pole psühhiaatri sõnul kuigi oluline, kas inimene tarbib alkohoolseid jooke üksinda või seltskonnaga, vaid tähele tuleks panna hoopis teisi näitajaid. Ennekõike seda, kui tähtsal kohal tema elus on alkohol ja kas huvi pakuvad muudki asjad.

ALKOHOL JA RAVIMID

Paljud ravimid, olgu need siis retsepti- või käsimüügiravimid või ka looduslikud toidulisandid, võivad koos alkoholiga olla ohtlikud või isegi surmavad. Kuna paljud eakad võtavad ravimeid igapäevaselt, siis on see suur probleem. Enne ravimite tarvitamist tuleks uurida arstilt või apteekrilt, kas see on koos alkoholiga ohutu või mitte.

Toome ära mõned näited, milliseid probleeme võivad teatud ravimid koos alkoholiga põhjustada.

Kui tarvitada aspiriini koos alkoholiga, siis tõuseb mao või seedetrakti verejooksu oht.

Kui kombineerida alkoholi külmetus- ja allergiarohtudega, võib see teha väga uniseks.

Alkoholi tarvitamine koos suure koguse paratsetamooliga, mis on tavaline valuvaigisti, võib põhjustada maksakahjustust.

Mõned ravimid, nagu näiteks köhasiirupid ning lahtistid, sisaldavad ise alkoholi. Kui samal ajal alkoholi veel juurde juua, siis suureneb joove veelgi.

Alkoholi tarvitamine teatud unerohtude või antidepressantidega võib olla surmav.

Allikas: veebiväljaanne National Institute on Aging (http://www.nia.nih.gov/health/publication/alcohol-use-older-people)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles