Lugeja arvab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: 60+
Copy
Postkast
Postkast Foto: Elmo Riig / Sakala

Oli rõõm lugeda maakonnalehe „hoiatust”, et laupäeval ilmub ka 60+. Aitäh ajakirjale, oled endiselt läbinisti huvitav ja kaasahaarav. Kindlasti soovige salaja midagi, kui näete tähte langemas – see läheb täide. Alles peale soovi täitumist võib sellest rääkida. Minu soov näha korrakski üht inimest, mis tundus teatud asjaoludel võimatuna, läks ometi peagi täide. Nii et tasub uskuda küll. Tänasin oma õnnetähte selle eest, sest see üürike aeg oli väga ilus. Õige aeg oli lugeda kütmisest. Ööd kipuvad vägisi külmaks minema ja kütta tuleb. Hea, kui oskad seda kõige tõhusamalt teha. Nüüd tõmban siibri ikka täiesti lõpuni lahti. Eks arvasin minagi, et sel moel läheb liiga palju sooja korstnasse. Kui korsten hästi tõmbab, siis kipubki siiber poolde vinna jääma. On mujal kuidas on, aga Eestis võiks makaron ikka makaroniks jääda. Hambaid pesen küll pastaga, söönud ma seda seni pole. Kui pasta on sama, mis makaron, siis võiks ehk hambaidki makaroniga pesta? See Euromaa teeb ikka imesid! Järva Diabeedi Seltsi eestvedajat Eevi Sikstust annab lausa imetleda ja omamoodi kadestadagi. Kuidas üks naine jõuab selle kõigega toime tulla – nii enese tervise kui seltsielu korraldusega. Ta oli omal ajal tubli Paide Kommunaalettevõtete Kombinaadis töötades kui ka nüüd, 70+ vanuses elukoormat vedades. Jõudu talle vastu pidada!

Elvi Undrits, Järvamaa

Ühinen Eve Rohtla teemaga „Surm, armastus ja meri”. Ka minu elus on nad tähtsat osa mänginud. Peale abikaasa lahkumist leidsin lohutust Albert Uustulndi ja Erik Tohvri romaanidest, mis käsitasid minu elatud elu. Aga lugemist jätkus veel paljudes artiklites, mis huvi pakkusid.

Silvia

Loen alati suure innuga ajakirja ja olen leidnud sellest palju kasulikku. Praegusest ajakirjast lugesin leinaga seonduva artikli põhjalikult ja süvenenult läbi ning leidsin oma mõtetele ja tunnetele kinnitust ja muidugi julgust edasi liikuda. Kaotasin neli kuud tagasi abikaasa. Põetasin teda tema viimse hingetõmbeni kodus. Kuigi oli ette teada, millega haigus lõpeb, oli kõik ikka kuidagi ootamatu ja tohutult valus ning elu kaotas mõtte. Enda tegutsema sundimine nõuab suurt pingutust. Eks aeg viib mured lõpuks tuulde. Aitäh, et selline tore ajakiri ilmub! Päikeselist kuldset sügist südamesse soovides.

Erna

Kõige enam huvitavad psühholoogilisi teemasid käsitlevad lood, eriti mis puudutab leina. Artiklit „Kuidas leinavalu üle elada?” lugedes tunned, et sa ei ole üksi, et need tunded ja mõtted on kõik selle olukorra puhul normaalsed. Tänan.

Janne

Miks mulle leinavalu lugu meeldis? Aastaid tagasi kogesin seda oma nahal. Nüüd andis see kirjutis minu paljudele küsimustele lahenduse. Igaüks elab leina välja omal moel. Väga õige on see, et rasket olukorda aitab ületada tegevuse otsimine ja siis sellele pühendumine, mis teeb rõõmu nii iseendale kui ka teistele lähedastele. Palju aitab kaasa ka see, kui raskel ajal sõpradega koos olla. Nendega, kes pole vaid lohutajad, vaid aitavad leida erinevaid tegevusi, näiteks autoga väljasõit loodusesse, mõnda huvitavasse Eesti paika. Ei tohi end lõdvaks lasta ja istuma jääda, vaid kogu aeg peab olema jõukohast tegevust ja tööd. Palju positiivset annab elule juurde ja viib halvad mõtted eemale näiteks sõprade või lähedastega teatriskäik või üritustest osavõtt. Mina näiteks tegelen kepikõnniga. See on kasulik nii tervisele kui ka viib pahad mõtted minema, sest tuleb pühenduda võistlusele.

Ants Haas, Viljandi

Jällegi on palju ja kasulikku lugemist vastilmunud ajakirjas. Eriti meeldis Hans-Erik Laansalu kolumn. Nüüd, kui ise olen ka juba kaks kuud täieõiguslik pensionär, puudutas see mind eriti. Pensionile jäämine on üks suurimaid elumuutusi – kaob igapäevane rutiin, mis kogu päeva tegevused määras. Sedasi 48 pikka aastat. Kaheksa aastat tagasi, kui oleksin võinud juba pensionile jääda, ei kasutanud ma seda võimalust. Kuidagi imelik tundus mitte tööl käia. Aastad möödusid kui linnutiivul. Aga üha enam tundus mulle töölkäimine kui noorte eest töö äravõtmine. Seda mõtet süvendas ka ajakirjandus. Nüüd olen need kaks kuud pensionil olles nautinud tõelist puhkust ja vabadust ja seda imelist lõunamaiselt kuuma suve. Kui palju on veel käimata ja nägemata paiku, kas või siinsamas Eestimaal. Käimata ja nägemata need ka vist jäävad, sest sellise pensioni eest ei reisi enam mitte kuhugi. See pension on ju naeruväärne 48 aasta töötamise eest. Niisiis, ärgem jäägem elust kõrvale ja tundkem ikka huvi maailmas toimuva vastu. Palju päikeselisi päevi meile kõigile, me elame veel!

Eevi, Järvamaa

Kuna minu kohaliku lehe vahele potsatab aeg-ajalt 60+, siis olen selle üle väga rõõmus. Soovite oma lugejatelt tagasisidet, mis on ju loomulik. Viimases numbris kirjeldab Silja Joon artiklis „Eesti inimene eelistab soemüüriga pliiti” väga värvikalt pliidi häid omadusi ja edastab meistrimehe valikul häid soovitusi. Tänavu kevadel oli mul sama töö ette võetud. Tuttavate soovitusel sain väga hea pottsepa, kes oli oma ala tõeline spetsialist. Pliit tõmbab hästi ja olen kõigiti rahul.

Ella Kraav, Rakvere

Lugedes Silja Joone lugu „Kivipliidil valmistatud toit on maitsev”, olen üdini üks suur nostalgia. Nüüd elan juba neli aastat keskküttega kortermajas ega harju kuidagi kevadiste ja sügiseste kütteta perioodidega. Ka elektripliidil valmistatud toit ei tulnud nii hea maitsega kui puupliidil tehtu. Pudrud praeahjus ja supid pliidil, millele sai lisatud kuumal pliidiplaadil küpsetatud sibularattaid ja porgandiliiste, olid võrratu maitsega. Puudust tunneme ka ahjukartulitest searibiga ja muidugi sealjuures praksuvast, elavast ahjutulest talveõhtuti.

Astrid, Viiratsi, Viljandimaa

Parimaks pean Birgit Itse kirjutatut. Diabeet on üks selle sajandi levinuim haigus ja et see tõbi on suuresti tingitud elustiilist ja hoiakutest. Sain sellest artiklist väga palju teavet selle haiguse kohta. Olen kindel, et selle haiguse põdejad said sellest palju toetust, nõu ja julgustust.

Milvi Hallik, Sõmeru, Lääne-Virumaa

Märksõnad

Tagasi üles