Rinnavähk on sage, aga varases staadiumis hästi ravitav kasvaja

Kui mammogrammil on leitud kahtlane muutus, kutsutakse naine lisa­uuringule, enamasti ultra­heliuuringule, mille abil võetakse kahtlasest kohast koeproov. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vähiregistri andmetel haigestub Eestis rinnavähki igal aastal umbes kuni 700 naist. Kahjuks avastatakse ligikaudu 25 protsenti rinnavähkidest kaugelearenenud staadiumis. Rinnavähki haigestumine on sage, kuid samas on haigus üsna kergesti avastatav ja varases staadiumis hästi ravitav.

Nii Eestis kui mujal maailmas tehakse rinnavähi avastamiseks sõeluuringuid. See tähendab, et teatud vanusevahemikus on kõik riigis elavad naised oodatud rinnanäärmeid kontrollima.

Rinnavähki haigestumise risk tõuseb alates 40 eluaastast ja saavutab olulise tõusu 50–60ndates aastates. Eestis kutsutakse uuringule haigekassas kindlustatud naised vanuses 50–62 eluaastat. Seetõttu on Eesti Vähiliidu teatel rindade kontrollimine sõltumata vanusest rinnavähi avastamise võti.

Kõige parem viis oma rindade tundmaõppimiseks on enesevaatlus. Rindu peaks kontrollima iga naine alates 20. eluaastast, et jätkata seda kogu oma elu jooksul. Nii saab naine teada, millised on rinnanäärmed tavaliselt, et märgata muutusi õigel ajal.

Tänu regulaarsele enesekontrollile võib naine avastada kiiresti mis tahes muutused oma rinnanäärmetes.

Eesti Vähiliidu teatel on oluline märkida, et kõik rindades tekkivad muutused ei ole vähimuutused, sageli osutub tihend täpsemal uurimisel healoomuliseks. Samas ei tohi kaotada valvsust.

Eesti Vähiliit tähistab 15. oktoobril rahvusvahelist Rinna Tervise Päeva.

Sõnumiga “Sinu rindade tervise heaks” kutsuvad Eesti Vähiliit ja Europa Donna juba seitse aastat naisi pöörama tähelepanu oma rindade tervisele.

Kõik 46 Europa Donna Liikmesriiki kinnitavad, et kasvav kehakaal ja ebatervislikud eluviisid tõstavad rinnavähi tekkeriski. Väike elustiili muutus täna vähendab tulevikus rinnavähi riski.