6.–12. oktoobrini kestev Eesti Vähiliidu traditsiooniline vähinädal keskendub sel aastal seedetrakti kasvajatele.
Varakult avastatud soolevähk on enamasti ravitav
7. oktoober 2014, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal aastal haigestub pahaloomulisse kasvajasse enam kui 7000 inimest, millest seedeelundite pahaloomulised vormid moodustavad neljandiku. Kahjuks jäävad inimesed arsti poole pöördumisega hiljaks. Samas on oluline teada, et varakult avastatud soolevähk on enamikel juhtudest ravitav.
Erinevalt mitmetest teistest kasvajatest esineb seedetrakti vähki nii naistel kui meestel. Arvukuselt olulisemaks seedetraktist pärit kasvajavormiks on soolevähk. Soolevähk on sage ja just sotsiaalmajanduslikult arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis aga peaaegu 800 inimesel. Aastas sureb meil soolevähi tõttu üle 400 inimese.
Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandas kogu maailmas. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitavaid kasvajalisi haigusi juhul, kui see avastatakse varakult. Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.
Arsti juurde jõudes on peaaegu kolmandikul juhtudest kasvaja levinud algkoldest kaugemale ehk andnud metastaase. Samas on tegemist kasvajavormiga, millele enne kaebuste või halbade uuringutulemuste selgumist eelneb 10–15 aasta pikkune avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood.
Soolevähki tuntakse ka jämesoolevähi või kolorektaalvähi nime all. Umbes veerandil üle 50 aastastel inimestel tekivad erinevatel põhjustel jämesoole limaskestale polüübid. Osadest polüüpidest võib aja jooksul välja areneda pahaloomuline kasvaja. Kui vähk avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.
Soolevähil pole absoluutseid ja ainult sellele haigusele omaseid tunnuseid. Seega tuleks kõiki hiljuti tekkinud ja mõistliku aja jooksul mittemööduvaid soolestiku normaalsest tegevusest kõrvalekalduvaid kaebusi kaaluda ka soolekasvajate vaatevinklist. Eriti kehtib see vere ja/või limaerituse, hootiste kõhuvalude ja häirunud sooletühjenemise kohta.
Soolevähki haigestutakse enamasti siis, kui inimene on üle 50aastane. Umbes 10 protsendil juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas eas, eriti perekondliku eelsoodumuse korral.
Soolevähki haigestumist võivad põhjustada pikaaegne, ebaõige toitumine, ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Olulise tähtsusega on kroonilised põletikulised soolehaigused, seedeelundkonnas varem esinenud polüübid.