82aastane tantsulõvi tahaks tangot õppida

Kikilips ette ja lavale, teab sirgeselgne ja tipp-topp vormis härrasmees Hans Aru, mida esinemisel tähtsaks pidada. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu tantsurühmade Räämakad ja Tantsulust üks vanimaid tantsijaid Hans Aru käib kolm korda nädalas tantsutrennis ja on rahul, et pensionipõlves saab just seda teha, mida ta soovib.

Seeniortantsurühmas Räämakad harjutatakse igal nädalal hoolega vanu seltskonnatantse, millega juba aastaid on kohalikel rahvaüritustel üles astutud.

Harjutustunnid toimuvad Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi saalis ning tantsutunde juhendab Sirje Ossipova.

82aastane Hans Aru tantsib paralleelselt Räämakatega eakate seltsi Elulust tantsuringis, mis tähendab, et nädalas kolmel õhtul ühtejärge poolteist tundi seab ta hoolega tantsusamme. Raekülas elav pärnakas nendib, et talle meeldib liikumine. See väsitab omajagu, aga üldiselt peab ta vastu. „Sirje nõuab ja õpetab,” lisab ta.

Leskhärra jaoks pole raske sõita Raekülast Räämale tantsuproovi. Ta teab, et naisi on eakate tantsurühmades rohkem ja mehed on defitsiit. „Noorena ma ei tantsinud,” märgib elupäevad sepa- ja tollitööd teinud Hans. Tööd oli palju ja alles pensionipõlves on tal tekkinud võimalus end vabamalt teostada ja teha kõike, mida hing on ihanud.

Ülekaalu Hansul pole ja ka tervisel pole suurt häda. „Olen eluga rahul. Lemmiktantsu mul pole, aga kui saaksin, õpiksin tangotantsu selgeks, sest seda pole ma veel ära õppinud,” lausub Hans rõõmsal toonil.

Räämakate juhendaja Sirje Ossipova ütleb, et vanu seltskonnatantse inspireeris õpetama Neeme Järvi ema Elss Järvi raamat „Lapsepõlvelood”. „Minu lapsepõlv möödus samal ajal ja mäletan, kuidas me õppisime suurte kõrval tantse, mida igal pool tantsiti: padespanni, padegrasi, tuuridega valssi ja reinlenderit,” meenutab Ossipova.

Vanade seltskonnatantsude all peab Ossipova silmas tantse alates 18. sajandist tänapäevani. Mõni tants, mida ta õpetab, on pärit Euroopast ja Vene tsaariõukonnast, osa on Euroopa uuemad seltskondlikud tantsud ja mõne on eestlased omaks teinud.

Papiljoni polka, kohhaanuška, minjoon, sternpolka ja paljud teised tantsud on Räämakate tantsukavas leidnud oma koha.

Ka tantsurühma riided on Elss Järvi kirjeldustele vastavad ning eelmise sajandi algusele iseloomulikud.

Räämakates astub üles kaheksa tantsupaari, kuid tantsijaid on rohkem, üle 20. Esinemisi on palju ja kui tavaliselt on juulist oktoobrini tantsijatel puhkus, pole tänavu puhata saanud. Augustis viibiti Soomes Savonlinnas ja Enonkoskis, kus anti kolm kontserti. Muusikat tegi ansambel Tõmba-Jüri ja publikule kanti ühtejärge ette 17 tantsu.

Pärnus oli nende suurem avalik ülesastumine väärikate ülikooli avaaktusel.