Maailmas sureb kõige rohkem inimesi südame-veresoonkonna haigustesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: 60+
Copy
Tervisesport.
Tervisesport. Foto: Gert Kiiler / Sakala

Pühapäeval, 28. septembril tähistatakse ülemaailmset südamepäeva. Päeva eesmärk on teavitada, et südame-veresoonkonna haigused on maailmas surma põhjus number üks. Maailmas sureb südame-veresoonkonna haigustesse 17,1 miljonit inimest aastas. Ka Eestis moodustavad südame-veresoonkonnahaigused üle poole kõigist surmadest.

Maailma Südameföderatsioon sõnul on vähemalt 80 protsenti suremusest südame-veresoonkonna haigustesse välditav. Tegeleda tuleb peamiste riskiteguritega, nagu tubakas, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine.

„Abiks on regulaarne kehaline aktiivsus, mis avaldab soodsat toimet: alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb halva ja suureneb hea kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkurtõve tekke,“ selgitas arstikeskus Qvalitas peaarst dr Toomas Põld. „Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevusi. Võrdluses kehaliselt mitteaktiivsetega on kehaliselt aktiivsete inimeste üldsuremuse näitaja 20–30 protsenti madalam.“

Dr Toomas Põld paneb südamele, et füüsiline aktiivsus peaks suurenema, toitumisharjumused paranema, suitsetamine ja tubakasuitsuses keskkonnas viibimine vähenema ning ennetavate tervishoiuteenuste kättesaadavus paranema. „Selleks peaksid ka inimesed ise oma tervise suhtes tähelepanelikumad olema ning regulaarselt tervisekontrollis käima.“

Märksõnad

Tagasi üles