/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2014/05/12/3025832t1h908a.jpg)
22.–26. september on üleeuroopaliselt kuulutatud uroloogia nädalaks, mille raames räägitakse peamiselt meeste tervisega seonduvatest probleemidest. Sel aastal on fookuses eesnäärmehaigused.
Uroloog: eesnäärmevähki haigestumine kasvab kiires tempos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesnäärme sagedasemateks haigusteks on põletik, healoomuline suurenemine ja kasvaja. Kuigi need on erineva tekkemehhanismi ja kuluga, võib kõigi kolme puhul esineda ühe olulise kaebusena sagenenud urineerimise, millele lisanduvad pakitsustunne alakõhus ning uriinijoa katkendlikkus ja tugevuse vähenemine.
„Eesnäärme pahaloomuline kasvaja on eesti meestel kopsuvähi järel teine kõige sagedasem kasvaja. Sellesse haigestumine kasvab kiires tempos,“ selgitas Qvalitas Arstikeskuse uroloog dr Kalmer Innos. „Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk juba kõige sagedasem diagnoositud vähivorm ning selle risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti.“
Doktori sõnul on väga oluline teada, et eesnäärmevähk oma varases arengustaadiumis enamasti mingeid vaevusi ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired nagu kusejoa nõrgenemine, sagenenud urineerimine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebusi võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit ehk eesnäärmepõletik. Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roietes ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.
Eesnäärme kasvajat saab diagnoosida vähemalt viis aastat enne seda, kui see hakkab terviseseisundit mõjutama. Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiifiline antigeen) test. „PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka haiguse prognoosi hinnata. Tegemist ei ole vähispetsiifilise vaid organspetsiifilise testiga ning võib olla kõrgenenud ka põletiku ning teiste healoomuliste haiguste tõttu,“ lisas Innos.
Kuna haigus esialgu ei pruugi mingeid sümptomeid näidata, siis on väga oluline regulaarne kontroll. Mida varem kasvaja avastatakse, seda edukam on ravi. Just seetõttu on oluline, et kõik üle 50aastased mehed oma eesnääret kontrolliksid. Neil, kelle perekonnas on sarnast kasvajat varem esinenud, tuleks oma eesnääret kontrollida alates 40.–45. eluaastast alates vähemalt korra aastas.