Kõrvits, õun ja porgand ootavad lauale tõstmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõrvits.
Kõrvits. Foto: www.freepik.com

Käes on sügis – ilus ja ­värviderohke aastaaeg. ­Koduaedades kasvab palju ­erinevaid ­köögivilju ja muid ­aiasaadusi, kuid kindlasti on omal kohal juba vanad tuttavad kõrvits, ­porgand, ­kapsas, kartul, kaalikas ja õun. Aias valminud köögivilju ja marju süües kogume talveks vitamiinide ja teiste ­organismile kasulike ainete varusid.

Kõrvits on kõige laialdasemalt kasvatatav ja madalaima kalorsusega köögivili maailmas. Kõrvitsas on palju kiudaineid, antioksüdante, mineraale ja vitamiine, sisaldades A-, C- ja E-vitamiini ning B-rühma vitamiine, kehas A-vitamiiniks muutuvat alfa- ja beetakaroteeni, krüptoksantiini, luteiini ja kseaksantiini (looduslik antioksüdant, mis toetab nägemist ning kaitseb eakaid väga levinud silmahaiguse, kollatähni kärbumise ja kahjustumise eest). Mineraal­ainetest on kõrvitsas rikkalikult vaske, kaltsiumit, kaaliumit ja fosforit.

Kõrvitsaseemned on suurepärane kiudainete, monoküllastamata rasvhapete, proteiini, mineraalainete ja tervist parandavate vitamiinide allikas. Arstid soovitavad ­kõrvitsat ja kõrvitsaseemneid kasutada kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja kehakaalu alandamiseks, samuti nende kontrolli all hoidmiseks.

Porgand on samuti üks enim levinud ja armastatud köögivili meie aedades. See ei pruugi olla ainult oranž, vaid ka valge, kollane või purpurpunane. Porgand sisaldab palju karoteeni. Et tegemist on rasvlahustuva vitamiiniga, siis soovitatakse porgandit serveerida töödeldud kujul õli või hapukoorega. Mineraalainetest leidub porgandis kaaliumi-, räni-, väävli-, raua-, vase- ja koobaltiühendeid ning joodi. Porgandis on palju suhkruid (8–15 protsenti), samuti letsitiini, koliini, betaiini, pektiin­aineid, flavonoide, eeterlikke õlisid ja aminohappeid.

Porgandit soovitatakse tarvitada südame- ja veresoonkonna, maksa- ja neeruhaiguste, hüpo- ja avitaminoosi ning kehvveresuse ennetamiseks ja raviks. Värske porgand on kasulik A-vitamiini puudusest tingitud nägemishäirete ravimisel. Sagedane värske porgandi söömine ja porgandimahla joomine tugevdab organismi ning suurendab vastupanuvõimet nakkushaigustele ja halbadele keskkonnatingimustele. Et porgandil on ka kergelt lahtistav toime, sobib seda kasutada kõhukinnisuse korral.

Õuna soovitavad toitumisspetsialistid tarvitada iga päev, kuid mitte üleliia (4–5 õuna päevas). Õun on rikas fütotoitainete poolest, mis ei ole küll esmavajalikud toitained, kuid millel on positiivne mõju organismile. Õun sisaldab peaaegu kõiki vitamiine ja mineraalaineid, kuid võrdlemisi väikeses koguses. Kuigi õun ei sisalda väga palju seedimiseks vajalikke kiudaineid, muutuvad need kombineerituna teiste õunas sisalduvate toitainetega tervisele kasulikuks koosluseks. Õuna söömine reguleerib ja alandab lipiidide ehk rasvade koostisosade sisaldust veres, aitab ennetada südamehaigusi ning mõjub hästi südame- ja veresoonkonnale.

Märksõnad

Tagasi üles