Haige, kes määras endale ise ravi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Süstal.
Süstal. Foto: Erakogu

74aastane Eevi Sikstus on diabeeti põdenud 39 aastat. Haiguse algus andis endast märku, kui naine oli 35aastane. Ta oli pidevalt väsinud ja kehakaal langes. Tollane jaoskonnaarst diagnoosis tal kehvveresuse, mille arvas olevat väsimuse põhjuseks  ning määras ravi. „Anti nõu, mida süüa, tablette ka,” täpsustab Eevi. Mõne aja pärast hemoglobiini näitaja paranes veidi, kuid väsimus ja kaalulangus süvenesid. Järgnes haiglaravi, kus tuvastati normist kõrgem veresuhkur. „Dieeti ei määratud, kirjutati välja tabletid ja lohutati, et saan terveks, soovitati sanatooriumisse minna,” meenutab Eevi.

Pärast haiglast väljasaamist tegeles temaga sisearst, kes oli spetsialiseerunud diabeetikute ravile. „Minu esimene endokrinoloog tegi mulle selgeks haiguse olemuse ja tagajärjed, milleni võib viia puudulik veresuhkru tasakaal. See oli ehmatav ja hoiatav. Ma ei tahtnud jääda pimeda ja jalutuna tütre hooldada ega soovinud, et mind tabaks insult või infarkt,” räägib naine. Raviskeem jäi aga samaks ja nagu hiljem selgus, oli see viga.

Tagasi üles