Haigus, mis sunnib elustiili muutma

Juba aastaid on Järva Diabeetikute Seltsi eesotsas olnud 74aastane Eevi Sikstus, kes on 1. tüübi diabeeti põdenud ligi 40 aastat. Tema teada on diabeeti haigestumine vanemas eas seotud eluviisiga. Neid, kellel on diabeet välja löönud eakana, on tema andmeil palju, ligi 90 protsenti kõigist Eesti diabeetikutest. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kord sellesse tõppe ­haigestunu peab õppima elama ­kaas­lasega, ­kellega tuleb arvestada. Meditsiini­ajakirjade ­artiklid ja lugude ­pealkirjad ­kuulutavad ning haiged ja ­arstidki ­kinnitavad, et diabeet on selle sajandi üks enim levinud ­elu­stiilist ­tingitud ­haigusi.

Kui me sööme, muudab organism toidu glükoosiks. Diabeet tekib, kui inimese veres on glükoosisisaldus, mida mõnikord nimetatakse veresuhkruks, liiga suur. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus seda energia tootmiseks kasutatakse. Diabeedi korral ei pruugi keha insuliini toota piisavas koguses või on selle suhtes resistentne. Või mõlemat. See põhjustabki veres ülemäärase glükoosisisalduse.

23 aastat Eesti peaendokrinoloogina töötanud ja praegu Viljandis Maramaa erakliinikus patsiente vastu võttev doktor Irina Kalits (85) rõhutab, et 1. ja 2. tüübi diabeet on täiesti isesugused haigused. Ta toob näiteks, et osa 1. tüübi diabeeti haigestunuid ei tea, mis neil viga on, kuigi tunnevad end väsinu, näljase ja janusena. „Kaal kahaneb pingutamata, vaja on sagedasti urineerida ning nägemine on hägune. Vaevavad nahahädad ning haavad ja kriimustused paranevad aeglaselt. 1. tüübi diabeedi korral lakkab kõhunäärmes insuliini tootmine üldse ning 1. tüübi diabeetikud on eluaegsel insuliiniravil,” selgitab doktor.

Diabeedi diagnoosi saanud patsiendi 6 küsimust raviarstile

Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes toob välja kuus küsimust, mida tasub oma raviarstile esitada:

• Millised on soovituslikud veresuhkru väärtused just minu puhul?

• Kui tihti pean oma veresuhkrut mõõtma?

• Kuidas pean ravimeid kasutama?

• Kas ma saaksin saatekirja diabeediõe vastuvõtule (dieediõpetuseks, glükomeetri kasutamise õpetuseks, süstimisõpetuseks jne)?

• Millal pean uuesti vastuvõtule tulema?

• Kuidas ja kellelt saan vajalikud saatekirjad, et läbida iga-aastane põhjalik tervisekontroll (diabeediõde, jalaravikabinet, silmaarst, vereanalüüsid, EKG jne)?

Allikas: Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu juhataja

Mida peaks diabeetik kindlasti tegema?

Diabeetik peab:

• kord aastas silmi ja neere kontrollima;

• võimaluse korral vaktsineerima end gripi vastu ning 65aastased ja vanemad ka kopsupõletiku vastu;

•jälgima kolesterooli taset veres ning vähemalt kord aastas laskma teha korralikud vereanalüüsid, mis aitaksid varakult avastada võimalikke südamehaigusi;

•hoolitsema hammaste ja igemete eest ning laskma neid vähemalt kaks korda aastas hambaarstil kontrollida;

•teadma oma keskmist vere glükoosisisaldust ja seda vähemalt kaks korda aastas perearsti konsultatsioonil vastava vereanalüüsiga kontrollima;

•kaitsma oma nahka, hoides seda puhtana ja kasutades naha kuivuse vähendamiseks kreemi või õli ning vältides infektsioone ka pisikeste kriimustuste või marrastuste korral;

•hoolitsema oma jalgade eest, võttes aega ja vaadeldes oma jalgu iga päev, et seal poleks punetavaid laike (kui ei saa seda teha ise, paluda abi); villide, nahalõhede või haavandite, valuliste kohtade, nahapaksendite korral pöörduma kindlasti jalaravispetsialisti poole (diabeetikute jalaravikabinetti - toim);

•kontrollima sageli vererõhku;

•jälgima, et kodus oleks piisav (vähemalt 3 päeva) varu glükomeetreid ja ravimeid, et mitte hätta jääda.

Allikas: www.diabetes.co.uk

Soovitused diabeeti põdevale inimesele

74aastane eevi Sikstus on Järva Diabeetikute Seltsi eesotsas olnud juba aastaid. Sikstus, kes on 1. tüübi diabeeti põdenud ligi 40 aastat, jagab kogemusi, kuidas iseendasse ja oma haigusesse suhtuda.

• Olge tähelepanelikud enda suhtes.
• Mõelge, mida ja kui palju sööte, kas ja kuidas liigute.
• Jälgige, mida mõtlete ja kuidas pingeid maandate.
• Lugege tervisealast kirjandust, kuulake raadiost ja vaadake televiisorist tervisesaateid. Need on inimeste abistamiseks.
• Küsige nõu perearstilt või leidke spetsialist, kelle arvamus teile korda läheb ja küsige temalt, käige terviseüritustel.
• Leidke üles arst teis endis ja olge tema vastu kena.

Allikas: Eevi Sikstus