Kuidas leinavalu üle elada?

Murtudsüda.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Iga inimene ­leinab omal moel. Mitte keegi ei tea ega oska aimata, mida leinaja tegelikult üle elab. Vaid üks on ilmselge – need tunded on valulikud ja painavad. ­Lähedase ­lahkumisele ­järgnevale ­lühikesele, kuid endas palju sisaldavale ­raskele ­perioodile on keeruline leida kirjeldamisviisi, aga sellest on vaja kirjutada.

Üks suurimaid probleeme leinaja jaoks on igapäevase rutiini ootamatu muutumine: varem kaaslasega jagatud toimingud langevad äkki üksnes enda õlgadele ning läbimõtlemist vajavad ka asjad, millele varem ei pidanud tähelepanu pöörama, vähemalt mitte pisiasjadeni.

Ühtäkki ei tee kaaslane hommikuti kohvi, ei ütle „Tere hommikust” ning enam ei kuule teda ühtki tabavat märkust pillamas. Hoolimata sellest tuleb ikka hommikul üles tõusta ja oma igapäevast elu korraldada.

Sarnase protsessi teevad läbi ka lahutajad, kuid lahutusega kaasnevad sageli tugevad negatiivsed tunded (näiteks viha), mis omal moel aitavad keerulisi hetki üle elada. Lähedase kaotuse puhul aga on vaid kurbus, nukrus ning hinges valitsevad segadus ja kaos. Harjumuspärane ja turvaline elu on sellisel emotsionaalsel foonil üsna tugevalt häiritud.

Tagasi üles