Eesti inimene eelistab soemüüriga pliiti

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Korp peaaegu kümme ­aastat tagasi väikesesse eramusse ehitatud soemüüri ja lesoga pliidi juures. Kreemikas kivi loob heleda ja õhulise mulje. ­Tahmaluuk soemüüris võib olla kaunilt laotud.
Kalev Korp peaaegu kümme ­aastat tagasi väikesesse eramusse ehitatud soemüüri ja lesoga pliidi juures. Kreemikas kivi loob heleda ja õhulise mulje. ­Tahmaluuk soemüüris võib olla kaunilt laotud. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pensionärist pottsepp­meister Kalev Korp on ehitanud küttekoldeid veerandsada aastat ja tema käe all on sündinud sadu pliite. Pottsepa meisterdatud puupliiti on hinnatud ajast aega. Teed tule alla, ­pliidi­raud hakkab sooja andma ja paneb õhu liikuma ning samal ajal on võimalik sellel toitu valmistada.

„Selline õhk on sootuks midagi muud kui õhksoojuspumbaga küttes. Enamasti tellivad Eesti inimesed pliidile sooja salvestamiseks ka soemüüri,” räägib meistrimees, kelle sõnul ei ole soemüür põhjanaabrite seas sel määral au sees.

Kalev Korbi arvates ei kahandanud Eestis pottseppade leiba isegi see, kui Pioneer-pliidid juhatasid sisse valmis­pliitide ajastu. „Nüüdseks on Pioneer oma aja ära elanud, seda tüüpi pliiti sobib kasutada garaažis või vanas suvilas. See on kobakas, millel pole välimust,” kirjeldab ta.

Käsitöö valmistoodangu vastu

Kalev Korp on seda meelt, et pottsepa tehtud pliidi hind on kokkuleppeline ja olenevalt materjali hinnast on seda võimalik taskukohaseks kujundada. „See pole sugugi tavatarbijale kättesaamatu,” on kogemustega pottseppmeister veendunud. Üldjoontes arvestatakse üldehituses ja kivitöödes tööraha materjali hinna järgi – need on enam-vähem samas suurusjärgus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles