Lugeja arvab

Postkast Foto: Erakogu

Ütlen ausalt, ka pensionäri elu võib olla suvel nii kiire ja huvitav, et pole aega 60+ sirvidagi. Just juulikuus on olnud elu nagu oraval rattas: külalised, jalgrattamatk, paadisõit jõel, siis reis Muhumaa–Saaremaa–Abruka (ja nagu tellitult oli ülesõidu ajal paras lainetus!), vabaõhuetendus „Kaalukoda” Ruusal, Labürindi festival Põlvamaal (lõppes südaööl sütelkõnniga), Eesti Lasteaednike Liidu suvelaager Põltsamaal, VLÜ kontsert Intsikurmus. Igale poole, kuhu tahaks jõuda, ei jõuagi.

Eha, Võnnu vald, Tartumaa

Meile, pärnakaile, kelle postkasti potsatab Pärnu Postimees, on küll ilus kingitus tehtud – koos lehega saabub ka 60+. Loeme iga päev uudiseid ja peale selle meie eale sobilikku ajakirja. Ajakirjas on tarku mõtteid ka palju noorematele. Võtku kätte ja lugegu! Ei jookse see üle selja, midagi jääb ka kõrvade vahele.

Maie, Pärnu

Seekord meeldis kogu sisu, lugejate kirjad pakuvad ka head lugemist. Oli huvitav ja tuletas meelde, kui olulised on marjad suvetoidus ja mida tasub teada koopiaravimitest. Kogu ajakiri toetab enesekindlust ja -usaldust.

Laine Põld, Pärnu

Teenimatult vähe pööratakse tänapäeval tähelepanu aiamarjade kasvatusele. Tohutult palju on koduaedu, kus hooldatakse vaid muru, heal juhul näed veel mõnda lillepuhmast, kuid kasulikke marjapõõsaid ei ole. Minu arvates oleks aeg taastada endisaegsed marjaaiad, et rahva tervis muutuks tugevamaks ning palju vähem oleks vaja külastada apteeke ja kulutada raha kallite tehisravimite peale. Aitäh, et olete oma ajakirjas sellistele asjadele tähelepanu juhtinud.

Hugo Tasane, Kunda

Enim erutas tõeliselt aktuaalne lugu pensionipõlve väljakutsest. Artiklile järgnevad pildid kahest toredast inimesest pakkusid vaatamisrõõmu silmale ja hingele. Kodu vahetamise teema on päevakorral paljudel vanakestel. Tõsi ju seegi, et lahkuda tuttavast ümbrusest ja jätta maha omaseks saanud naabrid, on vanemas eas ikka raskem ja raskem. Millal on just see kõige õigem moment, jäägu alati iga inimese enda otsustada, abiks teda armastavad ja temast tõeliselt hoolivad omaksed-tuttavad.

Silvi Linder, Viljandi

Väga meeldib lugu, kus pööratakse tähelepanu vanemate inimeste hoolitsetud väljanägemisele. Uskuge, välimus annab inimesele palju juurde. Isegi 90aastane võib kenasti riietatuna end hästi tunda, noorematest rääkimata. Kortsud riietel teevad kortse juurde ka näole. Terviski muutub paremaks, kui väljanägemine on hoolitsetud. Olgem hoolitsetud, kallid kaasteelised!

Sale Mitt, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

Juulikuu ajakiri on väga sisukas huvitavate lugude ja nõuannete poolest. Mõnda lugu, mis paneb mõtlema, kaasa elama ja ka laulma, loen isegi kaks korda. Eve Rohtla „Ürgselt ja südamepõhjast”. „Meri ja muusika”. Vahva emotsionaalne lugu riietumisest. Kodunt välja minnes püüan ikka oma vanusenumbri 81 ümber pöörata ja mitte igav ega hall välja näha. Mida vanem inimene, seda enam tuleks end armastada. Välja ei tohi minna korratuna väljaveninud dressides ja lääpas jalanõudega.

Astrid, Viiratsi, Viljandimaa

Lembit Uustulndi Vana oli kõigi lemmik, aga pojast kui tublist laevakaptenist ja kirjamehest sain nüüd palju rohkem teada. Oli ja on ikka toredaid mehi! Kodu vahetamise soovitused ja nõuanded on päevakohased. Siin tuleb küll üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata, et pärast ei kahetseks. Vintage ’i poolt olen 100 protsenti. Ainult nii saabki riietuda, kartmata, et teine samasuguse rõivaga vastu tuleb. Valik neis poodides on lai, tuleb vaid õige üles leida, mis just lihtne polegi.

Elvi Undrits, Järvamaa

Lugesin Lembit Uustulndi meenutusi oma isast Albert Uustulndist. See näitab, kui suur on isa ja poja vaheline armastus. Minu südame võitis Albert Uustulnd oma romaaniga „Meri, mehed ja jumalad”. See algab ja lõpeb huumoriga. Naljasoon on saarlastele emapiimaga kaasa antud. Aga teoses on ka armastust ja kibestumist. Seal on saarerahva elu nende igapäevaste tegemistega, kus ei puudu külarahva omavahelised probleemidki. Romaan kajastab hästi mere tujusid. Nagu autor ütleb: „Meri peab omaks, meri annab, meri lubab, meri võtab. Ja sellega on saarlased harjunud elama.” Olen seda lugenud mitu korda. Soovitan, kes seda veel teinud pole.

Mare Kroll, Viljandi

Tore oli kohtuda Albert Uustulndiga tema poja meenutustes. Ma pole küll saarlane, kuid olen „Tuulte tallermaa” rahva elule ja saatusele kogu hingega kaasa elanud. Ja otse loomulikult annan ka oma väikese panuse Albert Uustulndi mälestuse jäädvustamiseks.

Märt Evert, Valga

Parimaks juulikuu 60+ artikliks pean psühholoog Maria Teiverlauri artiklit toimetulekust krooniliste haigustega, nõustav ja selgitav, millest võiks abi olla paljudele.

Õie Ester, Tallinn

Bussireisi lugu tuletas meelde minu reise. Reisisin ise ENSV aegu turistina ja iseseisvalt läbi kõik tolleaegsed liiduvabariigid Siberist Baikalini. Igast paigast on midagi talletatud. Siis reisiti rongiga ja umbes 20 päeva. Mäletan, et tolgi ajal oli meil grupis 82aastane tragi ja avatud silmaringiga proua. Enne grupijuhi juttu oli tal juba ümbruskond tuttav. Igas linnas, kus rong peatus, oli vastas buss. Et ööbimine ja toitlustus olid rongis, kuhu olid haagitud ka restoranvagunid ja külmvagun, oli toit kaasa võetud juba Eestist. Läbi said sõidetud ka kõik sotsmaad. Vahe seisnes vaid selles, et pidime sõitma Moskvasse ja sealt rongiga vastava riigi piirini, kus istusime bussi ümber. Kõikjal sõitsime ühe bussiga, peatusime igas suuremas linnas. Tuusik kestis 20–30 päeva. Väsitav see polnud, ööbisime Inturistis. Rongituristi eelis bussisõitja ees on selles, et sõidu ajal saab liikuda. Bussis on sundasend, jalgu saab sirutada vaid peatustes. Rongisõidu ajal mängiti ka mälumänge ja tehti isetegevust. Elu oli lõbus. Enam ma ei sõida ringi, sest olen 80+.

Helmi Kuldsaar, Pärnu