/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2009/09/04/230800t1h1519.jpg)
Parkinsoni tõve diagnoosi saanud inimestel esineb depressiooni ja ärevust kaks korda sagedamini kui ülejäänud elanikkonnas, vahndab ERR teadusprtaal ajakirjas Neurology avaldatud uurimust.
Parkinsoni tõvega kaasneb sageli ka depressioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika uurijad näitasid ajakirjas Neurology avaldatud töös, et kuigi haigus võib olla depressiooni vallandajaks, jääb selline depressioon siiski sageli tähelepanuta ja ka ravita.
Töös uuriti 423 hiljuti Parkinsoni tõve diagnoosi saanud patsienti, jälgides nende vaimset tervist kahe aasta jooksul. Uuringu algul esines patsientide seas 14 protsendil Parkinsoni tõbe; tervetel vabatahtlikel oli selline protsent hinnanguliselt 6.6.
Jälgimisperioodi jooksul avaldus patsientide rühmas tõus nii depressiooni esinemise arvukuses kui ka juhtude tõsiduses. Nii oli kahe aasta möödudes Parkinsoni tõve patsientide seas iga neljas inimene depressioonis. Neist 65–72 protsenti ei saanud aga mingit depressiooniravi.
Töö autorite sõnul on depressioon Parkinsoni tõve haigetel aladiagnoositud. Põhjused depressiooni tekkeks on aga komplekssed. Depressioon võib olla koguni Parkinsoni tõve üheks esinemismärgiks.
Nii võivad inimestel avalduda tujumuutused ja ärevus kuni 10 aastat enne Parkinsoni tõve arengut. Käte värisemist ja liikumisprobleeme pannakse hästi tähele, samas saab haigus tegelikult alguse ajus, mõjutades kindlate kemikaalide taset ja põhjustades esialgu uneprobleeme ja tujumuutusi. Depressioon võib aga olla ka Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimeks.
Igal juhul on oluline välja selgitada, kas patsientidel esineb depressiooni sümptomeid ning vajadusel määrata ravi.