Kuigi suve algus ei paku meile veel suurt saaki ja rikkalikku valikut, on siiski mõned aedviljad, mis meie toidulauda sel ajal rikastavad.
Siit nurgast ja sealt nurgast, keskpõrandale kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Redis
Rediseid on erineva kuju ja koorevärviga, neile iseloomuliku terava maitse annab eeterlike õlide hulka kuuluv sinepiõli. Maitse teravus oleneb sinepiõlide kontsentratsioonist. Avamaaredised on enamasti teravama maitsega kui kasvuhooneredised. Kuivas kasvanud taimede maa-alune osa on väike ja puine ning kibeda maitsega.
Redise toiteväärtus ei ole suur. Kõige rohkem on redises vett: 90%, süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kuid redises on kõrge mineraalainete ja C-vitamiini hulk. 100 g redise söömine annab keskmiselt 20 kilokalorit.
Redise söömine ergutab söögiisu, soodustab seedimist. Redises on väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mistõttu redis mõjub diureetiliselt. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, neeru- ja sapihaiguste korral.
Redis säilib kauem, kui lehed eemaldada. Pesemata redis säilib avaustega kilekotis külmikus ühe nädala.
