2012. aasta alguse seisuga ületas pensionäride arv esmakordselt 400 000 piiri, mis on 30 protsenti rahvastikust.
30% Eesti rahvastikust on pensionärid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril, selgitas statistikaameti juhtivstatistik Marve Randlepp.
2012. aasta jaanuaris oli Eestis 404 525 pensionäri ning nende osatähtsus rahvastikus statistikaameti arvestusliku rändeta rahvaarvu põhjal 30,2 protsenti.
Kõige rohkem oli vanaduspensionäre, järgnesid töövõimetuspensionärid (vastavalt 74 protsenti ja 22 protsenti pensionäride üldarvust). Toitjakaotuspensioni, rahvapensioni ja väljateenitud aastate pensioni saajate osatähtsus oli vastavalt 2 protsenti, 2 protsenti ja 1 protsent.
1970. aastal oli pensionäride osatähtsus rahvastikus 19,1 protsenti.
Praeguseks on vanaduspensionäride arv kolm aastat järjest tõusnud, keskmiselt 0,8 protsenti aastas. See tähendab, et pensioniea tõus ei suuda enam kompenseerida rahvastiku vananemist.
Kui kogu Eestis tõusis pensionäride osatähtsus rahvastikus üle 30 protsendi alles nüüd, siis näiteks Võru maakond ületas selle piiri juba 1994. aastal ja Põlvamaa 1997. aastal.
Suurima pensionäride osatähtsusega maakonnad ongi Põlvamaa (37,9 protsenti) ja Ida-Virumaa (36,6 protsenti). Samas on Põlva maakond ka see, kus protsentuaalselt on enim puudega inimesi (2011. aastal 23 protsenti). Pensionäride osatähtsus on väikseim Harjumaal (25,7 protsenti), Hiiumaal (27,5 protsenti) ja Raplamaal (27,6 protsenti).
Allikas: statistikaamet