Koduõendus eeldab koostööd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Järvamaa Haigla õendustöötaja ja Albu valla koduõde Kätlin Taalkis mõõdab veresuhkrut.
Järvamaa Haigla õendustöötaja ja Albu valla koduõde Kätlin Taalkis mõõdab veresuhkrut. Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Koduõendusteenus on viimasel aastakümnel kiiresti arenenud tervishoiuteenus. Selleks, et teenus muutuks kättesaadavamaks ka maapiirkondades, tuleks leida võimalus koduõdede transpordikulude hüvitamiseks.

Pärast pikka haiglasolekut tundub kodu eriti armsana, samas närib väike hirm – kuidas ma üksinda hakkama saan? Endalegi märkamatult muutume haiglapäevadega abitumaks kui me tegelikult oleme. SA Pärnu haigla õendusjuht Margit Seppik on veendunud, et kodus viibimine on parim võimalus iseseisvuse ja elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks. „Samuti aitab koduõe antav teave suurendada patsiendi turvatunnet ning hajutada asjatuid hirme,” teadis Seppik rääkida.

„Hästi korraldatud koduõenduse korral on võimalik patsient kiiremini haiglaravilt kodusele ravile kirjutada ning ennetada ka patsientide haiglasse tagasi sattumist,” kinnitas ta.

Pärnu haigla koduõed teenindavad aastas keskmiselt 320–350 patsienti, vajadus teenuse järele on Margit Seppiku sõnul tasapisi kasvav.

Märksõnad

Tagasi üles