/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
„Sanatoorium ... Sanatoorium see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!”
Tasuta tuusikute aeg on möödas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1968. aastal valminud komöödiafilmis „Mehed ei nuta” võis Endel Pärn veel loota seda kõike tasuta tuusikuga saada.
Üksteist aastat tagasi hakkas see lootus kustuma: siis koostas grupp pensionäridest endisi Saaremaa majandustegelasi avaliku kirja, milles nad taunisid teravalt Eesti riigi hoolimatut suhtumist pensionäride taastusravisse.
Kirja autorid märkisid, et kui 1999. aastal ja varem jagasid pensioniamet ja omavalitsused veel mingil määral tasuta ravituusikuid, siis aastatel 2000–2001 on olukord järsult halvenenud ja „kõik kraanid on kinni keeratud”. Kui veel 2000. aastal sai tasuta tuusiku iga 265. Saaremaa pensionär, siis aasta hiljem üksnes iga 727. ja tuusikujärjekorras oli veerandsada soovijat.
Tänaseks on tuusikujärjekorrad kadunud, sest tervise turgutamist sanatooriumis riik enam ei toeta. „Haigekassa ei rahasta täna ravi mitte üheski sanatooriumis, ainult taastusravihaiglates,” kinnitas perearst Ingrid Alt. Perearsti ainus võimalus on suunata taastusravi vajav patsient taastusraviarsti vastuvõtule, too aga saab määrata ainult tasuta ambulatoorset ravi ehk näiteks massaaže, ravivõimlemist, osokeriiti ja muid teenuseid.
„Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu,” kinnitas ka Eesti Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel. „Ambulatoorse taastusravi eest tasub haigekassa siis, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, tavaliselt otsustab seda taastusarst, taastusarsti suunamine on vajalik ka intensiivseks statsionaarseks taastusraviks, mille eest haigekassa tasub 100%.”
Statsionaarset taastusravi haiglas vajavad patsiendid raske haiguse või trauma järel.
Ainsad, kes saavad tasuta ravituusikut taotleda, on kutsehaiged. Puudega isikutel; neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse sotsiaalkindlustusameti ekspertarst, ning psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõimekaotus on vähemalt 40%, on õigus rehabilitatsiooniteenusele, mida teiste terviseasutuste kõrval pakuvad ka viis spaad.