Meri meelitab Varblasse suvitama

Pärnumaa Varbla valla rannikuküladesse on rajatud hulgaliselt nii aiamajakesi, suvilaid kui maakodusid, mida käiakse pidamas põhiliselt pealinna ümbrusest, aga näiteks Järva- ja Raplamaaltki.

Pärnumaa Varbla valla rannikuküladesse on rajatud hulgaliselt nii aiamajakesi, suvilaid kui maakodusid, mida käiakse pidamas põhiliselt pealinna ümbrusest, aga näiteks Järvamaaltki.

Tore kogukond on ennast sisse seadnud Matsirannas Sõmeri hoiualal. 1970ndatel avastanud üks Türi kalamees selle kaldakoha ja hakanud seal kirglikult kala püüdmas käima ning kutsunud kaasa sõpru ja tuttavaidki.

Sisemaa kalamehed

Paadikanali kaldal on külgepidi koos trobikond igas mõõdus rannamajakesi, igaühele peale kirjutatud lõbus nimi: Kapteni villa, Võrgunõel, Istungi saal, Laanepüü pesa.

Pensionär Vello Piirits astub võõraid nähes ligi ja uurib, kellega tegu. Piirits on Türi mees. Selgub, et see ongi Türi ja Kehtna meeste suvituspiirkond, mis on paberite järgi mittetulundusühing ja kannab nime Kalastajate Ühing Säinas.

Piirits näitab ühele soojaku-suurusele majale ja ütleb, et see ongi tema onnike. See sai soetatud 1976. aastal, kui üheksa Kehtna ja kümme Türi kalandusharrastajat Matsi randa kaks hektarit ühismaad ostsid. Rajati paatide hoiuala ja igal perel on oma mootorpaat. Rannamajakesed külgnevad merega, sest need ehitati veel enne, kui kehtestati seadus, mille kohaselt on sada meetrit veekogust ehituskeeluala.

Piirits seletab, et viimased 15 aastat on olnud kala mõttes lahjad, aga enne seda sai kõvasti säinast püüda. Siis jäi säinas nälga ja lahkus Matsiranna vetest. Selle kalaliigi toidulaud olevat jäänud napiks.

Türilt on Matsiranda 151 kilomeetrit ja noortest meestest, kes omal ajal töö kõrvalt Matsirannas kala käisid püüdmas, on saanud pensionärid. „Meri tõmbab. Tulen, millal ise tahan,” ütleb Piirits. Eriti rahvarohke on see koht jaanipäeval. Eelmisel aastal parkis väravas kokku 46 autot – kõigi ühistu liikmete pered ja sõbrad armastavad seda mereäärset suvituskohta ja peavad seda lausa põllumehe paradiisiks. „Paradiisi klubi” on kinnine, sest ühing Säinas liikmeid enam juurde ei võta.

Toomas on Rapla mees ja kõva kalastaja on tema naine Viivegi. Raplas peetakse samuti suvilat, aga Varbla kalameheelu on omaette maailm. Abikaasad käivad Matsi rannas 1984. aastast ja neilgi on „“paradiisis” oma suvemajake.

„Mehed räägivad, et enne mind olnud siin ühes võrgusilmas kolm säinast. Hakkame just kala puhastama. Võrgus oli täna 52 merekokre ja üks särg,” rääkis Toomas. Viive lisas, et käivadki põhiliselt kahekesi abikaasaga võrku panemas. „Tore kamp on siin. Ilmaga on Matsirannas imelik lugu, sest siin sajab harva vihma,” seletas Viive.

Pealinlaste suvituspiirkond

Aastaid valla ehitusnõunikuna töötanud Kalju Kepp mäletab, mismoodi sai Varblas suvitamine alguse. Tema sõnade kohaselt rajati kolhoosiajal valla rannaküladesse kolm suuremat suvilakooperatiivi. „Maatükk saadi kolhoosilt. Seda ei pidanud ostma. Asutus pöördus avaldusega kolhoosi juhatuse poole ja täitevkomitee otsusega tehti maaeraldus,” meenutab toona kolhoosis elektrikuna töötanud Kepp.

Saulepi külas rannaribale rajatud suvilakooperatiivi Säinas kuulusid prominentsed tegelased Paide ja Türi kandist. Rannakülas rajatud kooperatiivis Mare pandi ühismaale püsti tosin suvilat, mille omanikuks Tallinna kandi inimesed.

Hõbessalu külas Lepiku kooperatiivis paiknesid pealinna mitme asutuse puhkemajad: esindatud olid tubakavabrik Leek, viinatehas Liviko, trükikoda Oktoober.

Peale nende kolme piirkonna rajas Paatsallu puhkekeskuse kunstsarvetehas ehk hilisema nimega Polümeer. Muriste küla maadel puhkasid kooperatiivis Oolaid Tallinna kunstiinistituudi õppejõud. Mereäärse külas olid veel puhkebaasid Normal ja Tallinna pimedate ühingul.

Kolhoosiajal erasuvilaid ei olnud, need tekkisid 1990ndatel, kui maid erastama hakati. Inimesed tahtsid EVPde eest ettevõtete maid erastada, aga see ei õnnestunud, sest selgus, et paljudel asutustel oli maaomandi vormistamine jäänud lõpetamata. Kes maa kätte said, olid õnnelikud, tõdeb Kalju Kepp.

Erakätes on Varemurru ja Pärlselja pioneerilaagridki. Praegune Varbla puhkeküla asub endise talukoha peal, kus tegutses Tallinna linnuvabriku puhkebaas.

aatsalu külas oli veel Dünamo suusavabriku spordibaas, samuti vana talukoha peal. Praegu kuulub see ühe Eesti suure ravimifirma omanikule. „Paatsalut peeti nõukogude ajal Tallinna kalameeste Mekaks. Õhtul läks sada paati merele võrke panema, kümme korda rohkem kui praegu,” meenutab Kepp.

Juuli teisel nädalavahetusel Varbla vald pidutseb: peetakse simmaneid, laata, valitakse Varbla rammumees ja rammunaine, Varbla kirikus esinevad Mihkel Mattisen ja Tanja Mihhailova.

Samal ajal toimuva Kidise tiigimuusika peaesineja on Ivo Linna.

Üritused toimuvad „Nädalalõpp Varblas” raames.